Otsinguvahendi luba on nõutav otsinguvahendi kasutamiseks veealal ning rannas, metsas, niidul, põllul ehk väljaspool linna, alevi, aleviku ja küla selgelt piiritletavat kompaktse asustusega ala ning õuemaad.
Hobiotsijal peab olema maaomaniku luba tema maa peal otsimiseks. Rentniku loast ei piisa. Maaomaniku saab teada e-kinnistusraamatust.
Otsinguluba ja isikut tõendav dokument peavad olema otsingul kaasas ja enne
Leidude fikseerimiseks kasutage GPS-seadet või mõnda GPS rakendust nutitelefonis.
Muinsuskaitseametit tuleb koheselt teavitada (numbritel 5115931 või 5231816) ja otsing katkestada, kui leiate:
Otsinguaruanne tuleb kultuurimälestiste registri kaudu esitada 30 päeva jooksul peale otsingu toimumist.
Leide saab tuua:
Millist teavet peavad sisaldama otsinguteavitus ja otsinguaruanne?
Otsinguteavituses peavad olema märgitud otsinguvahendi loa omaniku nimi, loa number, planeeritud otsingukoht, otsingu kuupäev ja kellaaeg. Otsingukoha andmed tuleb esitada katastriüksuse täpsusega (maakond, vald, küla, katastriüksus).
Otsinguaruandes peavad olema märgitud otsingukoha andmed (maakond, vald, küla ja katastriüksus või otsinguala koordinaadid), leiu avastamise korral ka leiukoha andmed koordinaaditäpsusega (maakond, vald, küla, katastriüksus, koordinaadid). Leiu avastamisel tuleb esitada leiu ja leiukoha kirjeldus ning kõik täiendavad asjaolud leidmise ja leiukonteksti kohta, samuti leiu fotod.
Kui registri kaudu aruande esitamine hilineb, siis uut teavitust esitada ei saa. E-posti teel teavitamine ei ole sellisel juhul aktsepteeritav.
Mida otsingu käigus jälgida?
Mitte kõik leiud ei vaja arheoloogi kiiret sekkumist. Sageli piisab sellest, kui dokumenteerida otsinguaruandes leiukoht ja esitada muu leiuinfo. Küll aga tuleb otsingud katkestada ja Muinsuskaitseametit viivitamata teavitada järgmistel juhtudel:
-
aarded, peitleiud, leidude kogumid – selleks, et leid tervikuna kätte saada ja oluline info kaotsi ei läheks, peab aarde välja kaevama arheoloog;
-
üksikmündid, mis võivad olla vermitud enne 1360. aastat;
-
nn kolme leiu reegel – kui 50-meetrise läbimõõduga alalt tuleb välja kolm arheoloogilist eset, tuleb otsing lõpetada ja kohe Muinsuskaitseametiga ühendust võtta; sama kehtib juhul, kui pinnases on näha muid arheoloogilisele kultuurkihile iseloomulikke tunnuseid, näiteks põlenud kive, luid, sütt.
Vaata ka: arheoloogilise leiu leidja kohustused.
Mis saab pärast otsingut?
Kui aruandes kirjeldatud leiud võivad olla kultuuriväärtuslikud, palume need Muinsuskaitseametile üle anda.
Leiu kultuuriväärtuse tuvastamiseks koostatakse eksperdihinnang. Esemete puhul, mille kultuuriväärtust ei ole enne konserveerimist võimalik kindlaks määrata, tehakse seda pärast konserveerimist.
Arheoloogilise leiu leidjal on õigus leiuautasule. Selle suuruse määramisel võetakse arvesse leitud eseme looduslikku, ajaloolist, arheoloogilist, teaduslikku, kunstilist või muud kultuuriväärtust ning eseme leidmise ja riigile üleandmise asjaolusid.
Leidudega seotud toimingutes ja leiuautasude määramisel juhindub Muinsuskaitseamet leidude menetlemise korrast.
Olulise kultuuriväärtusega leiud antakse hoiule riigi teadus- ja muuseumikogudesse, et uurijad saaksid neid soovi korral uurida ning muuseumid neid näitustel eksponeerida.
Leiud, mille puhul piisab eksperdihinnangu koostamise järel leiuinfo registreerimisest, võib leidja soovi korral tasuta endale jätta ja neid oma isiklikus kollektsioonis hoida.
Muinsuskaitseamet võib kaaluda leiukoha ala arheoloogiamälestisena kaitse alla võtmist või algatada selle määramise arheoloogiliseks leiukohaks.
Leiuautasu ei maksta järgmistel juhtudel:
-
kui tegemist on vee alt leitud uppunud vee-, õhu- või muu sõiduki ning vrakiga seotud esemega;
-
kui leidja on rikkunud muinsuskaitseseaduses nimetatud kohustusi;
-
kui arheoloogiliste leidude otsimine või väljakaevamine on leidja kohustus;
-
kui leid on välja tulnud mälestiselt, muinsuskaitsealalt, nende kaitsevööndist või arheoloogilisest leiukohast;
-
kui leid on leitud teise riigi majandusvööndist, mandrilavalt või süvamerepõhjast;
-
kui leidjal on õigus leid endale jätta.
Infokirjad
Ajavahemikus 1. aprill 2024 – 1. aprill 2025 on:
- Muinsuskaitseamet välja andnud 335 uut otsinguvahendi luba. Kehtivaid otsingulube on kokku 888;
- loaomanikud esitanud 3517 otsinguteavitust ning 3649 otsinguaruannet;
- ametile üle antud leide ja leiukogumeid u 700st leiukohast üle Eesti, sh enim leide on jõudnud ametile Harjumaalt (144 leiukohast), Lääne-Virumaalt (110 leiukohast) ja Ida-Virumaalt (76 leiukohast).
Rohkem teavet ja uudiseid leiad hobiotsijate infokirjast.
Ajavahemikus 1. mai 2023- 26. aprill 2024 on:
-
Muinsuskaitseamet välja andnud 92 uut otsinguvahendi luba. Kokku on kehtivaid otsingulube 1012.
-
Loaomanikud esitanud 3151 otsinguteavitust.
-
Loaomanikud esitanud 3227 otsinguaruannet.
-
Ametile üle antud leide ja leiukogumeid u 310 leiukohast üle Eesti, sh enim leide on jõudnud ametile Harjumaalt (100 leiukohast) ning Saaremaalt (30 leiukohast).
Rohkem teavet ja uudiseid leiad hobiotsijate infokirjast.
Kontakt
Tallinna kontor
Nele Kangert
arheoloogiliste leidude nõunik
- +372 511 5931
- [email protected]
- Tallinna kontor asub aadressil Pikk 2 (ruum 201). Leidude üleandmine etteteatamisel.
Ragne Kangro
arheoloogiliste leidude nõunik
Viimati uuendatud 19.05.2025
