Muuseumikogude puhul on riik seadnud järgmised põhimõtted:
- muuseumikogude analüüsi eesmärk on tagada, et eri muuseumide kogud moodustaksid üksteist täiendava kultuuriväärtusliku kogumi;
- kogumistegevus on mõtestatud ja järjepidev;
- museaale hoitakse nende pikaajalist säilimist tagavates tingimustes.
Muuseumide kogumistegevust ning museaalide hoiustamist, säilitamist ja märgistamist reguleerivate õigusaktidega saab tutvuda siin.
Muuseumikogu korralduse põhimõtted
Muuseumi juht kinnitab muuseumikogu korralduse põhimõtted, millega määratakse kindlaks muuseumisisene töökorraldus. Töökorralduse nõudeid on kirjeldatud kultuuriministri määrustes „Muuseumikogu täiendamise, kultuuriväärtusega asja muuseumisse hoiule võtmise ning museaali ja muuseumisse hoiule võetud asja märgistamise ja säilitamise kord“ ja „Muuseumide andmekogu põhimäärus“. Infosüsteemiga MuIS liitunud muuseumidele on nende töökorralduslike dokumentide järgimine kohustuslik.
Muuseumikogu korralduse põhimõtetest olenevad muu hulgas järgmised asjaolud:
- millised on infosüsteemi kasutajate õigused ja kohustused;
- kes hoiule võetud asjade eest vastutab ja kuidas vastutajad määrata;
- kuidas registreerida hoidlate ja näituseruumide säilitustingimuste andmeid, sealhulgas temperatuuri- ja niiskusrežiimi andmeid;
- kes ja millistel tingimustel võib hoidlaid kasutada;
- kuidas teenindada muuseumikogu nii füüsiliselt kui ka digitaalselt;
- kuidas digiteerimist korraldada;
- kuidas ja millal riskianalüüsi teha, ohuplaani koostada ning hädaolukorda lahendada (hõlmab muuseumikogu evakuatsiooniplaani koostamist ja rakendamist);
- kuidas hallata muuseumisiseseid andmekogusid, mille abil museaale puudutavat teavet süstematiseeritakse.
Vaata lisaks
Kogumispõhimõtted
Kogumispõhimõtted on muuseumikogu eesmärgipärase täiendamise aluseks olevad suunised, mis annavad muuseumikogu täiendamiseks selged valikukriteeriumid. Kogumispõhimõtteid koostades lähtutakse olemasoleva muuseumikogu ülevaatest ning juurdekasvuvõimaluste ja säilitustingimuste analüüsist, arvestades muu hulgas sama piirkonna või sarnase ainevaldkonna muuseumide ja teiste kultuuripärandiasutuste tegevust.
Muuseumiseaduse järgi peab MuIS-iga liitunud muuseumi juht küsima enne muuseumi kogumispõhimõtete kinnitamist või olulist muutmist Muinsuskaitseameti seisukohta. Kogumispõhimõtete eelnõu tuleb saata e-posti aadressil [email protected].
Vaata lisaks
Etnograafiapärandi uuring
Eesti riiklikus muuseumikogus on 4,6 miljonit museaali. Riikliku muuseumikogu edasiseks strateegiliseks täiendamiseks ja arendamiseks töötab Muinsuskaitseamet koostöös Kultuuriministeeriumi ja teiste mäluasutustega välja riiklikku kogumispoliitikat. Teadmistepõhise kogumispoliitika kujundamise üks eeldusi on spetsiifiliste uuringute abil kogutud statistiliste ja kirjeldavate andmete ning nende analüüsimisel saadud tulemuste olemasolu. Riiklik kogumispoliitika peab olema kooskõlas iga muuseumi enda kogumispõhimõtetega ning riigi huvi on, et kõigist Eesti muuseumide kogudest moodustuks üksteist temaatiliselt täiendav tervik.
Muinsuskaitseamet tellis uuringu, mille eesmärk oli analüüsida Eesti materiaalse etnograafiapärandi kogumist, kasutamist ja säilitamist Eesti muuseumides. Uuringu tulemusi kasutatakse muuseumivaldkonna riikliku kogumispoliitika teadmuspõhisel kujundamisel ja muuseumide pärandihoidlate projekti arendamisel.
Vaata lisaks
Muuseumide relvakollektsioonid
27. juulil 2020 jõustus kultuuriministri määrus „Muuseumi relvakollektsiooni käitlemise ning relvakollektsiooni kuuluvate relvade ja laskemoona üle arvestuse pidamise kord“.
Määrus kohaldub riigimuuseumidele, riigile kuuluvat muuseumikogu kasutavatele muuseumidele ja MuIS-iga liitunud muuseumidele ning relvaseaduse §-des 19–20 ja 833 nimetatud relvadele, tulirelva olulistele osadele ja piiratud käibega padrunisalvedele ning laskemoonale. Muudele relvadele määrus ei kohaldu ja neid hallatakse vastavalt muuseumiseadusele.
Relvaseaduse alusel väljastatud relvade parandamise ja ümbertegemise tegevusluba omavaid ettevõtteid saab otsida majandustegevuse registrist.
Vaata lisaks
Kultuuriministri määrus „Muuseumi relvakollektsiooni käitlemise ning relvakollektsiooni kuuluvate relvade ja laskemoona üle arvestuse pidamise kord“
Siseministri määrus „Nõuded relvahoidlale, relvakappidele ning püssirohu ja sütiku hoidmisele ning muud hoidmise tingimused“
Komisjoni rakendusmäärus (EL) 2015/2403, millega kehtestatakse tulirelvade laskekõlbmatuks muutmise norme ja meetodeid käsitlevad ühised suunised
Kollektsioneerimisloa taotlemine Politsei- ja Piirivalveametist
Muuseumikogude järelevalve
Muuseumikogude korralduse üle teostatakse järelevalvet muuseumiseaduse § 22 alusel. Riiklikku ja haldusjärelevalvet muuseumide andmekoguga liitunud muuseumikogu korralduse üle teostab Muinsuskaitseamet.
Museaalide ja digikujutiste kasutamise tasud
Muuseumiseaduse kohaselt ei tohi riigimuuseumid, riigi asutatud sihtasutuse muuseumid ja sellised muuseumid, kes kasutavad halduslepingu alusel riigi muuseumikogu, museaalide laenutamise ja nende digitaalsete kujutiste kasutamise eest üksteiselt tasu küsida.
Riigimuuseumid ja riigile kuuluvat muuseumikogu kasutavad muuseumid võivad digitaalsete kujutiste trükifailide müügi korral võtta ainult kulupõhist tasu, millele võib lisada mõistliku investeeringutulu avaliku teabe seaduse mõistes.
Riigimuuseumid, riigi asutatud sihtasutuse muuseumid ja muuseumid, kes kasutavad halduslepingu alusel riigi muuseumikogu.
Kultuuriministeeriumi valitsemisalas:
Eesti Tarbekunsti- ja Disainimuuseum
Palamuse O. Lutsu Kihelkonnakoolimuuseum
Võru Instituudi muuseumiosakond
Dr. Fr. R. Kreutzwaldi Memoriaalmuuseum
Kaitseministeeriumi valitsemisalas:
Eesti Sõjamuuseum - kindral Laidoneri muuseum
Kliimaministeeriumi valitsemisalas:
Siseministeeriumi valitsemisalas:
Riigi asutatud sihtasutuse muuseumid:
SA A. H. Tammsaare Muuseum Vargamäel
SA A. H. Tammsaare Muuseum Vargamäel
SA Haapsalu ja Läänemaa Muuseumid
Kontakt
Darja Jefimova
muuseumivaldkonna peaspetsialist
Viimati uuendatud 05.01.2026
