Kultuuripärand Eestis

Kultuuripärand on meie ühine lugu ja väärtused, mille oleme pärinud varasematelt põlvedelt ning mille anname edasi tulevastele põlvedele. See annab meile identiteedi ja tagab järjepidevuse. Kulgedes justkui katkematu niidina põlvkondade vahel, on kultuuripärand ka pidevalt ümber mõtestatav ja muutuv, peegeldades just käesoleva hetke arusaamu.

Seda, mis on kultuuripärandis olulist ja väärtuslikku, otsustame me ise. Aja möödudes, uskumuste muutudes ja teadmiste kogunedes saab kultuuripärand uusi kihte juurde – meie ühine lugu täieneb.

Kultuuripärand on väga eriilmeline, kuid laias laastus jaotatakse see kaheks: vaimseks ja aineliseks.

Vaimne kultuuripärand

Vaimne kultuuripärand ehk elav pärand on põlvest põlve edasi antud teadmised, oskused, kombed ja tavad, mis on kogukondadele omased ja olulised ka praegu. Vaimne kultuuripärand annab kogukondadele identiteedi ja järjepidevuse ning edendab seeläbi ka kultuurilist mitmekesisust ja loometegevust. Vaimne kultuuripärand võib olla midagi ainulaadset, näiteks seto leelo või teatud piirkonna murdekeel, aga see võib olla ka midagi väga laialt levinut, näiteks marjul käimine või jaanipäeva pidamine.

Muinsuskaitseamet kultuuripärandi hoidjana

Eestis on säilinud rikkalikult eri ajastute kultuuripärandit, nii vaimset kui ainelist, nii riikliku kui kohaliku väärtusega. Muinsuskaitseamet tegeleb oma igapäevatöös kõige väärtuslikuma ja olulisema osaga meie ainelisest kultuuripärandist.

Muinsuskaitseameti töö jaguneb kaheks: muinsuskaitse valdkond ja muuseumide valdkond. Muinsuskaitse valdkonna keskmes on muinsuskaitsealad ja mälestised, muuseumide valdkond tegeleb muuseumide ja nende kogudes olevate museaalidega.

Muinsuskaitse valdkond

Eestis on riikliku kaitse all 12 muinsuskaitseala ja üle 26 000 kultuurimälestise. See on kõige väärtuslikum osa meie ainelisest kultuuripärandist – esemed, hooned ja paigad, millel on oluline roll meie riigi ja rahva ajaloos ning mis kannavad meie jaoks olulisi väärtusi.

Mälestised on jaotatud järgmiselt:

• ehitismälestised;

• ajaloomälestised;

• arheoloogiamälestised;

• ajaloolised looduslikud pühapaigad;
• veealused mälestised;
• kunstimälestised;
• tehnikamälestised.

Muinsuskaitsealade ja mälestistega seonduvat reguleerib muinsuskaitseseadus.

Teavet muinsuskaitsealade ja mälestiste kohta leiab kultuurimälestiste registrist.

Eriliiki kultuuripärandiga tegelevad mitmed üle-eestilised seltsid ja liidud, mis koondavad huvilisi ja spetsialiste nii eri valdkondadest kui ka kitsamatest teemadest lähtuvalt, näiteks:

• Eesti Muinsuskaitse Selts;

• MTÜ Eesti ICOMOS;
• Eesti Mõisate Ühendus;
• Eesti Mõisakoolide Ühendus;
• Eesti Kirikute Nõukogu;
• Eesti Arheoloogide Liit;
• Eesti Muuseumide Liit;
• Eesti Muuseumiühing.

Kohaliku loomuga kultuuripärandi hoidmisel ja arendamisel on kohaliku omavalitsuse kõrval oluline roll ka kogukondadel. Oma huvide ja soovide esindamiseks on mitmel pool koondunud kohalikud elanikud piirkondlikesse ühendustesse, näiteks:

• Tallinnas Vanalinna Selts,
  Telliskivi Selts ja Kadrioru Selts;

• Haapsalus Vana Haapsalu Selts;
• Paides Ühendus Weissenstein;
• Viljandis Wana Wiljandi.

Kohalike seltside kohta tasub infot otsida kohaliku omavalitsuse üksuste kodulehekülgedelt ja sotsiaalmeediast.