Dokumentide kooskõlastamine

Taotlus on vabas vormis koostatud dokument, milles kirjeldatakse kavandatavaid töid, mille tegemiseks on vaja ameti hinnangut. Taotlusele lisatakse asendiplaan ja olemasolevat olukorda kajastavad fotod.

Kavandatava tegevuse illustreerimiseks võib esitada ka eskiisi.

Tegevuskava on ehitusprojekti lihtsustatud variant, mille alusel saab Muinsuskaitseamet anda tööde tegemiseks loa.

Uuringukava koostatakse selliste uuringute tegemiseks, mis sekkuvad mälestise materjali ja toovad kaasa mälestise või muinsuskaitsealal paikneva ehitise muutmise. Sellised on näiteks viimistluskihte või konstruktsiooni avavad uuringud ning (allvee-)arheoloogilised uuringud. Uuringukava võib lisada uuringu teatisele või saata see enne teatise esitamist heaks kiitmiseks. Muinsuskaitseameti määratud uuring on hüvitatav.

Uuringu aruanne koostatakse pärast uuringu läbiviimist. Uuringu aruanne võib olla muinsuskaitse eritingimuste või projekti koostamise aluseks.

Kinnismälestist ja muinsuskaitsealal asuvat hoonet võib konserveerida, restaureerida, ümber ehitada ja teisaldada ehitusprojekti järgi.

Muinsuskaitseametiga kooskõlastatava projekti staadium (eelprojekt, põhiprojekt, tööjoonised) määratakse kindlaks muinsuskaitse eritingimustes. Projekti koostamisel  tuleb Muinsuskaitseameti väljastatud eritingimusi arvesse võtta.

Kinnismälestise restaureerimiseks, teisaldamiseks või sellega seotud ehitustööde tegemiseks vajaliku projekti saab koostada ettevõte, kelle kohta on majandustegevuse registris esitatud teade, et tegutsetakse muinsuskaitse valdkonna vastaval tegevusalal. Teate esitamise eelduseks on pädeva isiku (s.o pädevustunnistust omava isiku) ja ettevõtja vahel sõlmitud leping.

Muinsuskaitselise järelevalve vajaduse üle otsustab Muinsuskaitseamet. Kui Muinsuskaitseamet leiab, et järelevalve on nõutav, siis on sellele tehtud kulu hüvitatav.

Muinsuskaitselise järelevalve aruande koostab järelevalve teostaja kuue kuu jooksul pärast konserveerimis- või restaureerimistööde lõppu.

Juhul kui amet ei ole muinsuskaitselist järelevalvet määranud, koostab tööde teostaja töö tegemise aruande kolme kuu jooksul pärast tööde lõppu.

Üldplaneeringu muinsuskaitse eritingimused koostatakse siis, kui planeeritaval maa-alal asub muinsuskaitseala või selle kaitsevöönd.

Detailplaneeringu muinsuskaitse eritingimused koostatakse siis, kui planeeritaval maa-alal asub muinsuskaitseala, kinnismälestis või nende kaitsevöönd.

Üldplaneeringu koostamisel võetakse arvesse maa-alal asuvaid mälestisi,  muinsuskaitseala ja nende kaitsevööndeid. Kui planeeritaval maa-alal asub muinsuskaitseala, võetakse planeeringu koostamisel aluseks üldplaneeringu muinsuskaitse eritingimused. Lisaks saab kasutada Muinsuskaitseameti üldplaneeringu koostamise juhendit ja ruumilise planeerimise portaalis esitatud suuniseid.

Kui planeeritaval maa-alal asub muinsuskaitseala, kinnismälestis või nende kaitsevöönd, arvestatakse detailplaneeringu koostamisel detailplaneeringu muinsuskaitse eritingimusi.

Soovitame siduda kultuurimälestiste teema maakonnaplaneeringus sõnastatud ülesannetega. Maakonna planeeringu kaardil näidatakse kinnismälestised.

Planeeringu koostamisel saab kultuuripärandi kohta lisainfot valdkondlikest alususuuringutest.

Pädev asutus kooskõlastab Muinsuskaitseametiga kinnismälestisel ja muinsuskaitsealal kinnistu piiride muutmise ning arheoloogiamälestisel, ajaloolises looduslikus pühapaigas ja muinsuskaitsealal maa sihtotstarbe muutmise.

Ilme muutmine on selline tegevus, mille korral muudetakse mälestise või muinsuskaitsealal asuva ehitise eksterjööri või interjööri senist väljanägemist, näiteks muudetakse värvilahendust ja viimistlust, paigutatakse ümber, eemaldatakse või kaetakse kinni detaile või konstruktsiooni elemente või paigaldatakse kinnismälestisele või muinsuskaitsealale mingisugune teisaldatav objekt või ajutine ehitis (näiteks kiosk, müügipaviljon, välikohvik, valgustus- ja muud seadmed, tehnovõrk ja -rajatis, teabekandja, reklaam).