Toetused mälestistele

Taotlus registreeritakse kultuurimälestiste registris. Kui esitada taotlus ise kultuurimälestiste registri kaudu, siis on see pärast allkirjastamist automaatselt registreeritud ja taotleja saab selle kohta teate. Kui taotlus esitatakse e-posti teel või paberil, registreerib amet selle samas keskkonnas.

Kui taotlus on registreeritud, saadab süsteem selle kohta taotleja e-posti aadressile teate, milles on märgitud taotluse number. Taotlus vaadatakse läbi ja puuduste korral antakse taotlejale tähtaeg, et need kõrvaldada. Kõige lihtsam on parandusi teha otse registri kaudu, sest seal on taotlus ja selle lisad eelsalvestatuna olemas. Tuleb lihtsalt vajalikud parandused sisse kanda ning taotlus uuesti allkirjastada ja esitada. Taotluse parandamise teatele on lisatud link, mille kaudu avaneb taotluse parandamise vaade. Registrisse sisse logides on võimalik esitatud taotlust uuesti vaadata ja jälgida selle menetlemise käiku.

NB! Kui registri aadressilt (Register.Muinas.ee, [email protected]) automaatseid teateid tulnud ei ole, tuleks üle kontrollida oma e-postkasti sätted ja vaadata ka rämpsposti kausta. Kui kirjad on rämpsposti hulka sattunud, siis tuleks saatja [email protected] märkida usaldusväärseks, et edaspidi registri teated kaduma ei läheks.

Tähtajalise taotlusvooru (põhieelarve) taotluste esitamise tähtaeg lõpeb eelarveaastale eelneva aasta 30. septembril. Oktoobrist jaanuarini kontrollitakse taotluste nõuetelevastavust ja hinnatakse neid sisuliselt. Otsuste kinnitamine on seotud riigieelarve seaduse vastuvõtmise ja Kultuuriministeeriumi eelarve kinnitamisega: Muinsuskaitseamet saab kinnitada oma otsused pärast riigieelarve seaduse vastuvõtmist ja Kultuuriministeeriumi eelarve kinnitamist. Tavaliselt kinnitatakse toetuste saamise otsused jaanuari jooksul ning saadetakse taotluses märgitud e-posti aadressile. Juhul, kui taotleja soovib saada otsust ka kirjalikult tavaposti teel, tuleb tal sellest ametit juba taotluse esitamise ajal teavitada.

Toetusi puudutav teave avaldatakse Muinsuskaitseameti koduleheküljel ja kultuurimälestiste registris.

NB! Taotlejaid teavitatakse otsusest aadressilt Register.Muinas.ee <[email protected]>. Palume taotlejatel üle kontrollida oma e-postkasti seaded ja märkida see aadress usaldusväärseks, vastasel juhul võivad registri teavituskirjad rämpsposti hulka sattuda.

Seoses 2019. aastal uue muinsuskaitseseaduse kehtestamisega muutusid ka toetuse taotlemise tingimused. Tähtajalisest taotlusvoorust (põhieelarve) toetuse taotlemisel on toetuse maksimaalne osakaal abikõlblikest kuludest järgmine:

• 50%, kui taotleja on riigiasutus, riigi asutatud sihtasutus, riigi äriühing või avalik-õiguslik juriidiline isik;
• 80%, kui taotleja on kohaliku omavalitsuse üksus;
• 90%, kui taotleja on füüsiline või eraõiguslik juriidiline isik.

See tähendab, et füüsilise isiku, mittetulundusühingu ja äriettevõtte (mis ei ole riigi äriühing) oma- ja/või kaasfinantseering peab moodustama abikõlblikest kuludest vähemalt 10%, kohaliku omavalitsuse üksusel vähemalt 20% ja riigiasutustel vähemalt 50% .

Näide: Toetuse minimaalne summa on 200 eurot. See tähendab, et abikõlblikud kulud peavad füüsilisel või eraõiguslikul isikul olema vähemalt 222 eurot, kuna taotletav summa peab moodustama vähemalt 90% abikõlblikest kuludest.

Taotluses märgitud omaosaluse määr (%) on siduv. Seega, kui pärast toetuse eraldamise otsust selgub, et restaureerimistööde maksumus on tegelikult taotluses märgitust väiksem, siis on Muinsuskaitseametil õigus küsida osa toetust tagasi. Omaosaluse määr peab jääma proportsionaalselt samaks, nagu taotluses on märgitud. Näiteks kui taotluses on omaosalusena kirjas 25%, siis tööde maksumuse muutumise korral peab taotleja omaosalus moodustama ikkagi 25% abikõlblikest kuludest. Toetuse kasutamise aruandes tuleb esitada kuludokumendid projekti kogumaksumuse, sealhulgas omaosaluse kohta.

Juhul, kui kavandatavad tööd maksavad oluliselt rohkem, kui toetuse ning oma- ja kaasfinantseeringu abil on võimalik katta, soovitame jaotada tööd mitmeks etapiks.

Näiteks kui mälestise katuse ja fassaadi restaureerimine maksab kokku 300 000 eurot, aga taotlejal ei ole võimalik leida seda puudujäävat 200 000 eurot (põhivooru maksimaalne toetussumma on 100 000 eurot), siis soovitame jaotada tööd 2–3 etappi ning esitada taotluse kõigepealt esimese etapi tööde toetamiseks. Kui see taotlus rahuldatakse, siis järgmise etapi töid käsitletakse juba jätkutööna ning nende toetamiseks esitatud taotlus saab jätkutöö lisapunktid. Taotluses tuleks kirjeldada, millisteks etappideks kogu töö on jaotatud, ja täpsustada iga etapi tööde piirkonda või iseloomu (näiteks võib esimeseks etapiks olla ainult konstruktsioonide restaureerimine).

Hinnapakkumised tuleb võtta ainult konkreetse etapi tööde kohta, ent kui on teada tööde kogumaksumus, siis tuleb ka see taotluses ära märkida. Juhul, kui esitatakse tööde kogumaksumust kajastavad hinnapakkumised (s.t kõigi etappide hinnapakkumine kokku), siis võiksid eri etapid ja iga etapi maksumus olla selgelt välja toodud. Ehitiste puhul peab hinnapakkumisest olema selgesti välja loetav hoone eri osade või tegevuste (näiteks katuse, põranda või fassaadi restaureerimine) maksumus. Samuti peab olema arusaadavalt esitatud iga töö sisu, vajaminevad materjalid jms (s.t hinnapakkumine peab olema detailne, mitte üherealine, näiteks „katuse restaureerimine + [summa]”).

Kui ühe ehitise puhul on vaja teha mitmesuguseid töid (näiteks katuse restaureerimine, trepi remontimine, akende restaureerimine), siis soovitame need seada tähtsuse järjekorda ja esitada taotlus kõige pakilisemate (avariiliste) tööde toetamiseks. Samuti soovitame esitada erisuguste tööde jaoks eraldi taotlused (näiteks üks taotlus katusetöödeks, teine akende restaureerimiseks jne). Taotlusi hinnatakse sisu järgi ning kui ühes taotluses on koos eri liiki tööd, siis on neid raskem hinnata. Ka tööde hädavajalikkus ja olulisus mälestise säilimise seisukohast võib varieeruda. Selle tagajärjel taotlus pigem kaotab punkte, kuna hädavajalike tööde kõrval on kirjas ka vähem hädavajalikud tööd. Samuti on meil töö sisust lähtuvad erinevad toetuste liigid (näiteks ehitise restaureerimise toetus, ehitise detailide restaureerimise toetus, ehitusprojekti koostamise toetus). Vt ka eelmist vastust.

Juhul, kui taotluses kavandatud tööde tegemiseks on muinsuskaitseseaduse alusel vaja ehitusprojekti või tegevuskava, siis peaks see juba enne taotluse esitamist olema ametiga kooskõlastatud. See on nii sellepärast, et ehitusprojektis pannakse paika tööks vajaminevad materjalid ja muud nõuded, ning seda teavet teadmata võetud hinnapakkumised võivad jääda liiga umbmääraseks. Samuti ei ole ilma ehitusprojektita võimalik toetuse saamise korral kohe töid alustada – ehitusprojekti tellimine ja kooskõlastamine võtab aega, see ei pruugi toimuda mõne kuuga. Tavaliselt on veel nii, et toetuse kättesaamiseks peab taotlejale olema hiljemalt 1. septembriks väljastatud tööde tegemise luba. Enne ehitusprojekti koostamist peavad olemas olema ka kehtivad muinsuskaitse eritingimused, tegevuskava puhul neid vaja ei ole. Ehitise hooldus- ja remonttöid on lubatud teha ilma ehitusprojekti ja tegevuskavata.

Juhul, kui taotleja esitab taotluse selliste tegevuste toetamiseks, mis vajavad projektdokumentatsiooni (ehitusprojekt, tegevuskava, muinsuskaitse eritingimused), kuid taotlejal seda veel pole, võib amet erandkorras teha toetuse otsuse koos kõrvaltingimusega, mille kohaselt toetus makstakse välja ainult siis, kui toetuse maksmise aasta 1. septembriks on projektdokumentatsioon ametiga kooskõlastatud ja väljastatud tööde tegemise luba. Kui kõrvaltingimust ei suudeta tähtajaks täita, võib amet tunnistada otsuse kehtetuks.

Juhul, kui taotleja ei tea, kas tal on taotluses kavandatud töödeks vajalik mingi dokumentatsioon (nt projekt või tegevuskava), siis on võimalik selles küsimuses konsulteerida Muinsuskaitseameti vastava maakonna nõunikuga.

Kunstimälestiste puhul ei pea tegevuskava enne taotluse esitamist valmis olema, vaid see võib olla konserveerimise või restaureerimise taotluse osa ning koostatakse siis, kui taotlus on saanud positiivse vastuse.

Muinsuskaitseamet soovitab taotluse koostamisel küsida hinnapakkumisi selliselt, et need kehtiksid vähemalt 6 kuud (s.t järgmise aasta kevadeni). Sellisel juhul saab taotlusele lisatud hinnapakkumistest lähtuda ka siis, kui ametilt on tulnud toetuse eraldamise otsus ja omanik hakkab tööde tegemist ettevõttega kokku leppima. Juhul, kui taotluses esitatud hinnapakkumiste kehtivusaeg on lühem või tuleb leida uus tööde teostaja või on mingil muul põhjusel läinud tööd kallimaks, peab toetuse saaja ise hinnavahe katma.

Toetuse saaja on kohustatud üle 5 euro suuruse jäägi kuluaruande esitamisel tagastama. Kasutamata toetuse jääk tuleb üle kanda Rahandusministeeriumi kontole.
Konto number: a/a EE891010220034796011
Viitenumber: 2800047436
Selgitus: Muinsuskaitseameti toetus (toetuse eraldamise aasta)

Kui pärast toetuse eraldamise otsust selgub, et restaureerimistööde tegelik maksumus on taotluses märgitust oluliselt väiksem ja seetõttu muutub suuresti ka omaosaluse määr, on Muinsuskaitseametil õigus küsida väljamakstud toetus osaliselt tagasi (omaosaluse määr peab jääma proportsionaalselt samaks, nagu taotluses oli märgitud). Näiteks kui füüsiline isik on esitanud taotluse, milles tööde kogumaksumuseks on märgitud 10 000 eurot ja omafinantseeringuks 1000 eurot, kuid pärast toetuse andmise otsust selgub, et tööd lähevad tegelikult maksma 9000 eurot (s.t täpselt nii palju, kui suur oli toetus), siis on ametil õigus küsida toetuse saajalt 900 eurot tagasi.