Palju vajalikku taustateavet saab kultuurimälestiste registrist ning abi on ka Maa-ameti geoportaali kultuurimälestiste kaardikihist. Samuti tasub nõu saamiseks pöörduda Muinsuskaitseameti maakonnanõuniku poole.
Mälestise omaniku või valdaja ülesanne on tagada mälestise säilimine - kuidas seda eriliiki mälestiste puhul teha, saab lugeda järgnevalt.
Mida on vaja teada enne tööde alustamist?
Mälestise omaniku või valdaja ülesanne on tagada mälestise säilimine. Riikliku kaitse all olev ehitis säilib kõige paremini siis, kui see on kasutuses, seda hooldatakse regulaarselt ja remonditakse õigel ajal.
Lihtsamaid hooldus- ja remonttöid saab mälestisel teha ise ja ilma Muinsuskaitseameti kooskõlastuseta. Selliseid töid võivad teha ka isikud ja ettevõtted, kes ei oma muinsuskaitselist pädevustunnistust. Muinsuskaitseameti kooskõlastust ei ole vaja ka juhul, kui tööde kohta on mälestiseks tunnistamise otsuses või muinsuskaitseala kaitsekorras tehtud leevendus.
Teatud juhtudel piisab tööde tegemiseks lihtsalt tegevuskavast, ent paljud tööd vajavad siiski Muinsuskaitseameti kooskõlastust. Sellistel juhtudel aitavad Muinsuskaitseameti nõunikud töid planeerida.
Võimalikult varajane Muinsuskaitseametiga kontakteerumine aitab sageli vähendada hilisemaid kulusid ja ära hoida mälestise rikkumist. Seega, kahtluse korral tasub alati ametiga ühendust võtta!
Oluline on, et tööd oleksid teostatud kvaliteetselt ja sobilikke materjale kasutades. Seepärast on tähtis juba ette teada, milliseid töid ja kuidas kavatsetakse teha (see teave esitatakse projektis), ning veenduda, et tööde teostajal on vajalikud teadmised ja kogemused ehk pädevus muinsuskaitseseaduse tähenduses.
Vajalikud sammud enne tööde alustamist
-
Võta ühendust Muinsuskaitseameti nõunikuga ja pea temaga nõu. Selgita välja, kas plaanitavate tööde puhul on vaja tegevuskava või tuleb koostada muinsuskaitse eritingimused.
-
Vajaduse korral taotle Muinsuskaitseametist muinsuskaitse eritingimused. Olenevalt tööde iseloomust võib juba enne muinsuskaitse eritingimuste saamist olla vajalik läbi viia mõningad uuringud.
-
Telli muinsuskaitselist pädevustunnistust omavalt ettevõttelt eritingimustega kooskõlas olev põhiprojekt. Põhiprojekt peab saama Muinsuskaitseameti kooskõlastuse.
-
Küsi mitmelt muinsuskaitselist pädevustunnistust omavalt ettevõtjalt või spetsialistilt tööde teostamise ja järelevalve tegemise kohta hinnapakkumisi. Alati ei pea jääma rahule esimese pakkumisega, selle asemel tasub uurida turgu ja küsida nõu.
-
Esita Muinsuskaitseametile taotlus, millega soovid tööde alustamiseks luba.
-
Kui oled Muinsuskaitseametilt loa saanud, siis hakka töid tellima.
Mida on vaja teada enne tööde alustamist?
Muinsuskaitseseaduse järgi peab igaüks hoiduma tegevusest, mis võib mälestist ohustada, rikkuda või selle hävitada. Kaitse all olev arheoloogiamälestis on seetõttu kõige paremini kaitstud teadliku ja pärandist hooliva omaniku käe all.
Ole teadlik mälestise olemusest ja selle asukohast ning ulatusest maastikul. Pane tähele, et üldjuhul koosneb riikliku kaitse all olev objekt Maa-ameti geoportaali kultuurimälestiste kaardikihil mälestise alast (tumesinine ala) ja selle kaitsevööndist (helesinine ala). Mälestise alal ja selle kaitsevööndis on teatud tegevustele kehtestatud kitsendused, näiteks on piiratud raie- ja kaevetööd, pinnase teisaldamine või juurdevedu, ehitamine. Kooskõlastust vajavate tööde ja tegevuste täpsema nimekirja leiab siit.
Arheoloogiamälestiste puhul tuleb enne pinnase- ja kaevetööde tegemiseks loa saamist viia tavaliselt läbi arheoloogiline uuring. Muinsuskaitseameti määratud arheoloogilise jälgimise korral on eraisikul võimalik taotleda uuringukulude hüvitamist.
Võimalikult varajane Muinsuskaitseametiga kontakteerumine aitab sageli vähendada hilisemaid kulusid ja ära hoida mälestise rikkumist. Seega, kahtluse korral tasub alati ametiga ühendust võtta!
Vajalikud sammud enne tööde alustamist
-
Võta ühendust Muinsuskaitseameti maakonnanõunikuga ja pea temaga nõu. Selgita välja, millist mõju avaldaksid kavandatavad tööd arheoloogiamälestisele ning kas enne tööde alustamist oleks vaja läbi viia arheoloogilised uuringu.
-
Selgita välja, kas kavandatavaid töid saab teostada tegevuskava või põhiprojekti alusel. Tegevuskava ja põhiprojekt tuleb Muinsuskaitseametiga kooskõlastada.
-
Juhul kui kavandatavate tööde tingimuseks on arheoloogiliste uuringute tagamise kohustus, küsi mitmelt muinsuskaitselist pädevustunnistust omavalt ettevõtjalt või spetsialistilt uuringute tegemise kohta hinnapakkumised. Alati ei pea jääma rahule esimese pakkumisega, selle asemel tasub uurida turgu ja küsida nõu.
-
Mälestise alal tööde tegemiseks esita Muinsuskaitseametile kultuurimälestiste registri kaudu taotlus, millega soovid tööde tegemise luba (MuKS § 52 lõige 3). Loataotlus tuleb esitada ka siis, kui töid tehakse korraga nii mälestisel kui kaitsevööndis. Tööde tegemise luba väljastatakse pärast arheoloogiliste uuringute kava heakskiitmist ja uuringuteatise esitamist.
-
Mälestise kaitsevööndis tööde tegemiseks tuleb esitada Muinsuskaitseametile kultuurimälestiste registri kaudu tööde tegemise teatis (MuKS § 59 lõige 3). Töid ei ole lubatud alustada enne, kui arheoloogi poolt ametile esitatud arheoloogiliste uuringute kava on heakskiidu saanud ja uuringuteatis esitatud.
-
Kui oled Muinsuskaitseametilt saanud tööde tegemise loa, võid kohe töid alustada.
Mida on vaja teada enne tööde alustamist?
Muinsuskaitseseaduse järgi peab igaüks hoiduma tegevusest, mis võib mälestist ohustada, rikkuda või selle hävitada. Looduslikud pühapaigad (näiteks hiiekohad, pühad kivid ja ohvriallikad) üldjuhul inimeste sekkumist ei vaja ja on kõige paremini kaitstud siis, kui inimmõju on minimaalne. Küll aga julgustame igaüht neid erilisi paiku külastama ja neid tavandist lähtuvalt kasutama.
Ole teadlik mälestise olemusest ja selle asukohast ning ulatusest maastikul. Pane tähele, et üldjuhul koosneb riikliku kaitse all olev objekt mälestise alast (Maa-ameti kultuurimälestiste kaardil tumesinine ala) ja selle kaitsevööndist (kaardil helesinine ala). Maa-ameti kaardil mälestise peal klikkides avaneb kultuurimälestiste register, kuhu on koondatud mälestist puudutav teave.
Mõningateks mälestise alal ja kaitsevööndis tehtavateks töödeks tuleb saada Muinsuskaitseametilt kooskõlastus. Niisugused tegevused on näiteks raietööd, pinnase teisaldamine ja juurdevedu ning ehitamine. Kooskõlastust vajavate tööde ja tegevuste täpsem nimekiri on esitatud siin. Kaitsevööndis tööde tegemiseks tuleb esitada ametile teatis ja mälestise alal loataotlus. Muinsuskaitseamet hindab tööde mõju mälestisele ja vajaduse korral esitab omapoolsed tingimused.
Enne teatise või kooskõlastuse esitamist võib küsida ametilt kavandatud tööde kohta eelhinnangut, selgitamaks välja, kas vastavad tööd on üleüldse lubatud ja millistel tingimustel. Niimoodi on kindel, et tööde tegemise teatisesse või loasse saab kirja kogu vajalik teave. Võimalikult varajane Muinsuskaitseameti maakonnanõunikuga kontakteerumine aitab sageli vähendada hilisemat asjaajamist. Seega, kahtluse korral tasub alati ametiga ühendust võtta!
Mida on vaja teada enne tööde alustamist?
Muinsuskaitseseaduse järgi peab igaüks hoiduma tegevusest, mis võib mälestist ohustada, rikkuda või selle hävitada. Veealuseid mälestisi leidub nii meres kui ka siseveekogudes. Silmas tuleb pidada, et enamik veekogusid on läbi uurimata ja veealune kultuuripärand kaardistamata. Seetõttu on seaduses sätestatud seni avastamata või uurimata veealuse kultuuripärandi kaitse nõuded.
Ole teadlik mälestise olemusest ja selle asukohast ning ulatusest maastikul. Pane tähele, et üldjuhul koosneb riikliku kaitse all olev objekt mälestise alast (Maa-ameti kultuurimälestiste kaardil tumesinine ala) ja selle kaitsevööndist (kaardil helesinine ala). Maa-ameti kaardil mälestise peal klikkides avaneb kultuurimälestiste register, kuhu on koondatud mälestist puudutav teave.
Mõningateks mälestise alal ja kaitsevööndis tehtavateks töödeks tuleb saada Muinsuskaitseametilt kooskõlastus. Kooskõlastust vajavate tööde ja tegevuste täpsem nimekiri on esitatud siin. Kaitsevööndis tööde tegemiseks tuleb esitada ametile teatis ja mälestise alal loataotlus. Muinsuskaitseamet hindab tööde mõju mälestisele ja vajaduse korral esitab omapoolsed tingimused.
Enne teatise või kooskõlastuse esitamist ja enne veekogudes tehtavate tööde kavandamist tasub küsida ametilt kavandatud tööde kohta eelhinnangut, selgitamaks välja, kas vastavad tööd on üleüldse lubatud ja millistel tingimustel. Võimalikult varajane Muinsuskaitseameti maakonnanõunikuga (siseveed) või allveearheoloogianõunikuga (piiriveekogud ja meri) kontakteerumine aitab sageli vähendada hilisemat asjaajamist. Seega, kahtluse korral tasub alati ametiga ühendust võtta!
Mida on vaja teada enne tööde alustamist?
Muinsuskaitseseaduse järgi on igaüks kohustatud rakendama ettevaatusabinõusid, et vältida arheoloogilise leiukoha rikkumist ja hävimist.
Ole teadlik arheoloogilise leiukoha olemusest ja selle asukohast ning ulatusest maastikul. Pane tähele, et üldjuhul on leiukoht markeeritud Maa-ameti geoportaali kultuurimälestiste kaardikihil tumesinise alana. Maa-ameti kaardil leiukoha alal klikkides avaneb kultuurimälestiste register, kuhu on koondatud leiukohta puudutav teave.
Arheoloogilise leiukoha alal on teatud tegevustele kehtestatud kitsendused. Niisugused tegevused on näiteks ehitamine, raie, teede, kraavide ja trasside rajamine ning muud mulla- ja kaevetööd, veealuses arheoloogilises leiukohas traalimine, süvendamistööd ja tahkete ainete kaadamine. Kooskõlastust vajavate tööde ja tegevuste täpsem nimekiri on esitatud siin.
Arheoloogilise leiukoha alal mulla- ja kaevetööde tegemiseks tuleb esitada Muinsuskaitseametile taotlus. Enne selle esitamist võib küsida Muinsuskaitseameti maakonnanõunikult kavandatud tööde kohta eelhinnangut.
Amet tutvub taotluse alusel planeeritavate töödega ja määrab vajaduse korral kaevetöödele arheoloogilise uuringu. Sel juhul peab maa-ala omanik leidma pädeva isiku (arheoloogi), kes esitab Muinsuskaitseametile vähemalt kümme päeva enne tööde alustamist uuringuteatise koos nõuetekohase uuringukavaga.
Muinsuskaitseameti määratud uuringu kulud hüvitatakse tellijale määruses „Uuringu liigid, uuringu tegemise ja sellega seotud kulu hüvitamise kord ning uuringuteatise vorminõuded ja teatise esitamise kord“ ettenähtud määral ja viisil, kui uuring on tehtud nõuetekohaselt ja uuringuaruanne on heaks kiidetud.
Võimalikult varajane Muinsuskaitseameti maakonnanõunikuga kontakteerumine aitab sageli vähendada hilisemat asjaajamist. Seega, kahtluse korral tasub alati ametiga ühendust võtta!
Viimati uuendatud 04.11.2024
