Ehitismälestised

Millised on meie ehitismälestised?

Eestis on ehitismälestisena kaitse all üle 5000 objekti.

Ehitismälestised on väga eriilmelised ja peegeldavad Eesti ajaloo erinevaid tahke. Ehitismälestis võib olla nii 19. sajandist pärinev rehielamu kui ka 20. sajandi teisel poolel ehitatud haldushoone. Riikliku kaitse all on märkimisväärne hulk kirikuid ja mõisahooneid, samuti on kaitstud suure arhitektuurse väärtusega linnused ja linnakindlustused, varemed, pargid ja sillad.

Kõik väärtuslikud ehitised ei ole siiski riikliku kaitse all. Säilitamisväärset ehituspärandit on oluliselt rohkem ja seda on võimalik kaitsta kohaliku omavalitsuse tasandil.

Millistel tingimustel tunnistatakse objekt ehitismälestiseks või arvatakse riikliku kaitse alt välja?

Igaühel on õigus esitada Muinsuskaitseametile põhjendatud ettepanek võtta ehitis riikliku kaitse alla või riiklik kaitse lõpetada.

Mälestiseks tunnistamise menetlust viib läbi Muinsuskaitseamet. Mälestiseks tunnistamise otsustab kultuuriminister oma käskkirjaga, olles eelnevalt ära kuulanud Muinsuskaitse Nõukogu seisukoha.

Objekti ehitismälestiseks tunnistamise ehk riikliku kaitse alla võtmise eeldus on, et objekt esindaks Eesti ainelise kultuuripärandi väärtuslikumat osa. Selleks peab objekt vastama kultuuriministri määrusega „Mälestise liikide ja muinsuskaitseala riikliku kaitse üldised kriteeriumid ning muinsuskaitsealal asuvate ehitiste väärtusklassid“ kehtestatud riikliku kaitse üldistele kriteeriumitele ja ühtlasi ehitismälestiste kriteeriumitele.

Objekti võib ehitismälestiste hulgast välja arvata siis, kui mälestis ei vasta enam riikliku kaitse eeldusele, on teise mälestise lahutamatu osa, on tehniliselt halvas seisundis ja selle parandamine kahjustaks selle autentsust või mälestis on hävinud ja selle taastamine ei ole põhjendatud.

Mälestiste hulgast väljaarvamise otsustab kultuuriminister oma käskkirjaga, olles eelnevalt ära kuulanud Muinsuskaitse Nõukogu seisukoha.

Mälestiseks tunnistamise, mälestiseks olemise muutmise ning mälestiste hulgast väljaarvamise protsess on täpsemalt lahti kirjutatud muinsuskaitseseaduses.