Muinsuskaitsealade kaitsekorrad

Kaitsekorra eesmärk on tuua paremini esile ala eripära ja pärandi potentsiaali piirkonna arenguks, soodustades nii kohalikku arengut kultuuripärandi kaudu. Seni kehtivast muinsuskaitseala põhimäärusest erineb kaitsekord suurema täpsuse ja paindlikkuse poolest. Kaitsekorraga jagatakse hooned kaitsekategooriatesse ja piirangud tööde tegemisel hakkavad sõltuma konkreetse hoone kaitsekategooriast, mis paljude hoonete puhul tähendab väiksemaid piiranguid ja vähem kooskõlastusi.

Kuni uute kaitsekordade kehtestamiseni kehtivad muinsuskaitsealadel senised muinsuskaitseala põhimäärused.

Muinsuskaitseala hooned jagunevad kolme kaitsekategooriasse: A, B ja C. Igale muinsuskaitsealale on kehtestatud kaitsekord, milles sätestatud nõuded on mõnevõrra erinevad, sõltudes piirkonna eripäradest. 

• A-hoones on kultuuriväärtus tuvastatud nii sees kui väljas, seega tuleb säilitada nii hoone algupärane välisilme kui algupärased interjöörid, nende osad või detailid. Muinsuskaitseametiga tuleb kooskõlastada kõik ehitustööd. 
• B- hoones on kultuuriväärtus tuvastatud eksterjööris ning Muinsuskaitseametiga tuleb kooskõlastada hoone välisilmet mõjutavad ehitustööd.
• C- hoonel ei ole kultuuriväärtust, need on tavalised hooned muinsuskaitsealal, piirangud võivad olla ajaloolisse keskkonda sobivate materjalide osas ning mahtude muutmisel.