Muinsuskodu renoveerimise teekonna kaart

Elamu renoveerimine on paljude osapoolte head koostööd eeldav pikk ja kallis protsess. Mälestist või muinsuskaitsealal paiknevat elamut (edaspidi „muinsuskodu“) renoveerides tuleb vastavalt muinsuskaitseseadusele kaasata protsessi ka muinsuskaitseamet (MKA), kelle peamine ülesanne on tagada riikliku kaitse all olevate kultuuriväärtuslike hoonete säilimine. MKA on seisukohal, et elumaja säilib kõige paremini, kui see on kasutusel. Selleks, et elamu oleks kasutusel, peavad olema tagatud mõistlikud kaasaegsed elutingimused, milleks tuleb hoonet vajadusel uuendada või kohandada ja järjepidevalt hooldada. MKA eesmärk on anda omanikele parimat nõu kodu renoveerimisel. Tutvudes alljärgneva skeemiga alates renoveerimise ideest kuni renoveeritud maja hoolduseni, saate ülevaate erinevatest ülesannetest ja kaasatavatest osapooltest. Kogu protsessis on kõige suurem roll ikkagi omanikul endal.

Hoone omanikul on oluline läbi mõelda millist tulemust soovitakse saada ja millised on tulemuse saavutamiseks vajalikud (minimaalsed) sammud. Kuna iga maja on erinev ja omanike soovid ja võimekused väga varieeruvad, siis pole võimalik välja tuua minimaalset võimalikku programmi. Ideaalprogramm hõlmab kõigi etappide läbimist ja erinevate spetsialistide kaasamist protsessi.

Renoveerimine

Termin renoveerimine tuleneb ladinakeelsest sõnast renovo: korda seadma, uueks tegema, uuendama, taastama; või renovatio: taastamine, uuendamine, tagasipöördumine. Selle alla kuulub ehitise või selle osade korrastamine, taastamine ja uuendamine. Renoveerimise eesmärgiks on elamu kohandamine tänapäeva vajadustest lähtuvalt. Ehitise renoveerimine võib sisaldada ka tehnosüsteemide olulist rekonstrueerimist. Tulenevalt tehnoloogia arengust ja uutest teadmistest võidakse paremaks toimimiseks kasutada uusi lahendusi. Tähelepanu tuleb pöörata kõigile ehitisele esitatavatele olulistele nõuetele: mehaaniline tugevus ja stabiilsus, tuleohutus, hügieenilisus, tervise- ja keskkonnaohutus, kasutusohutus, mürakaitse, energiasääst ja energiatõhusus, jätkusuutlikkus, esteetilised ja arhitektuuriajaloolised väärtused. Esmatähtis on elamu ohutuse (kandevõime, tule-, kasutus-, keskkonnaohutus jne) ja tervisliku sisekliima (piisav õhuvahetus, niiskuskahjustuste vältimine, sobiv temperatuur ja niiskus jne) tagamine. 
Renoveerimise võib sisaldada:

  • konserveerimist;
  • restaureerimist;
  • kapitaalremonti;
  • rekonstrueerimist;
  • uuendamist;
  • juurdeehitust (laiendamist);
  • osalist lammutamist.


Osapooled ja nende ülesanded

  • KOV ametnik - Sõltuvalt omavalituse struktuurist ja konkreetsest küsimusest: vallaarhitekt, ehituslubade menetleja, planeerija, jt;
  • Muinsuskaitseameti nõunik - MKA maakonnanõunike kontaktid ja halduspartnerid;
  • Omanikujärelevalve - Tagab ehitise ehitamise üle asjatundliku järelevalve, ehitusloakohustusliku ehitise üle võib omanikujärelevalvet teha; kvalifikatsiooninõuetele vastav isik. Vt täpsemaid nõudeid Omanikujärelevalve tegemise kord;
  • Muinsuskaitseline järelevalve - Tagab ehitise nõuetekohase konserveerimise, restaureerimise või ehitamise. Ülesanded: 
  • Omanik peab tagama ehitamise ja ehitise kasutamise vastavuse õigusaktidest tulenevatele nõuetele (EhS § 19):
    • ehitise vastavuse planeeringule või projekteerimistingimustele;
    • ehitamiseks ja ehitise kasutamiseks vajalike lubade olemasolu ning nõutavate teavituste ja teadete esitamise;
    • et vahetult tema korraldusel tehtavat tööd teeb töö eripärale vastavate ning piisavate teadmiste ja oskustega isik;
    • ehitise korrashoiu ja kasutamise ohutuse;
    • seaduses sätestatud juhul omanikujärelevalve.

Vajalik ehitusdokumentatsioon: ehitusteatis või ehitusluba

Ehitusseadustik määratleb vajaliku dokumentatsiooni sõltuvalt planeeritud ehitustööst ja hoone suurusest. Muinsuskaitseseadusest tulenevad sellele jaotusele mõned täpsustused, mis on toodud alloleval skeemil. Allolev tervikskeem käib eelkõige vana hoone renoveerimise kohta, kuid kohaldub osaliselt ka hoone rajamisel või laiendamisel. Üldjuhul väärtuslike hoonete lammutamine pole lubatud, kuid siiski on hoone väheväärtuslike osade lammutamine osa renoveerimise protsessist ja erandlikel juhtudel tuleb avariilises seisus hoone lammutada (ja rekonstrueerida koopiana).

Kaitsealuse hoone renoveerimine ja/või laiendamise protsessipuu

Mälestise või muinsuskaitseala hoone renoveerimisel on lähtuvalt ehitusseadusest ja muinsuskaitseseadusest mitmeid valikuid. Järgmisel skeemil on need valikud lähtuvalt soovitud töö ulatusest esitatud hõlmates:

  • suurem või väiksem hoone laiendamine (üle või alla 33% esialgsest mahust);
  • ehitusseadustiku alusel projektikohustuseta tööd tegevuskava alusel (vt projektikohustust eelmiselt skeemilt);
  • muinsuskaitseseaduse alusel määratavad uuringud ja
  • muinsuskaitselist järelevalvet.

Viimati uuendatud 03.02.2026

open graph imagesearch block image