Mõned üldised nõuanded:
- Et hooldada on odavam kui remontida, kontrolli igal kevadel ja sügisel üle kõik hoone tähtsamad sõlmed katusest vundamendini, torudest elektrijuhtmeteni.
- Jälgi pidevalt kogu maja ja reageeri igale muutusele. Selline jälgimine nõuab silmale veidi harjutamist, kuid võtab vähe aega ning kujuneb lõpuks harjumuspäraseks jalutuskäiguks läbi hoone kõikide ruumide ja ümber välisfassaadide.
- Nähtavad muudatused annavad tunnistust tekkinud veast: jälgida tuleb laikude tekkimist, värvuse või pinnastruktuuri muutumist, võimalikke lahtitõmbunud või kokkuvajunud konstruktsioonidetaile, pragude ilmnemist, värvi lahtikoorumist, ummistumist, pindade niiskumist, rooste teket, sambliku või taimekasvude teket välisfassaadile või muid sarnaseid muutusi.
- Erilist tähelepanu nõuavad katused, vundamendid, aknad ja uksed, aga ka elektrisüsteemid, torustikud ja küttesüsteemid. Mida kiiremini viga parandada, seda vähem aega, vaeva ja raha hilisem töö nõuab.
- Õpi enne suurpuhastusi ja hooldustöid põhjalikult tundma maja ehitamisel ja viimistlemisel kasutatud materjale. Kõige õigem on kasutada hooldamisel samu vahendeid ja tööriistu, mis olid kasutusel maja ehitusaegadel.
- Hooletu hooldus on hullem kui hooldamatus – näiteks lubimördikahjustuste täitmine tsemendiseguga toob kaasa mördikihi kiire lagunemise, kuna erinevad materjalid külmuvad ning tõmbuvad kokku ja paisuvad erinevalt.
- Ära üle hoolda – näiteks veidi kulunud ja oma võluvas muhklikkuses ainulaadsed põrandalauad on väärtuslikumad kui täiesti siledakslihvitud põrand.
- Pea kõikide hooldustööde kohta päevikut, kuhu märgi üles kasutatud materjalid ja tööriistad, töö tegemiseks kulunud aeg, väiksemate remonttööde puhul ka ilmastikutingimused. Kui midagi ebaõnnestub, saab nii spetsialisti abiga vea kiiresti üles leida.
Mistahes parandustöödeks sobivad kõige paremini materjalid, mis on majaga ühevanused. Sellistele materjalidele on Eestis tekkinud korralik turg. Pildil on katkiste seinatelliste asendamiseks toodud kohale sama perioodi samatüübilised tellised lähikonnas lammutatud hoonest.
Eriilmeline plekk katusel või kirjud katusekivid ei anna tunnistust halvast tööst, vaid hoopis käsitööst. Vanade majade laed võivad olla ebatavaliselt kõrged või madalad. Katusekorruse risttalad võivad olla inimese pea kõrgusest madalamal.
Esinduslikemate ruumide lagedel võib esineda kaunistuslikke elemente stukkdekoori või maalingute näol. Dekoratiivsed laed on suur väärtus!
Vana maja seinad on tõenäoliselt läbi elanud nii mitmeidki varasemaid ümberehitusi. Aegade jooksul võib olla seintesse tekkinud väiksemaid pragusid – kui nende suurus ei muutu, siis on maja paika vajunud. Seinad võivad olla üles ehitatud erinevaid materjale kombineerides, kunagised ukseavad võivad olla kinni ehitatud ja uued avaused hiljem tehtud. Krohvitud pindadel võib olla vanemaid ja uuemal ajal parandatud kohti, osa laudist võib olla välja vahetatud.
Iga hoones säilinud originaaluks ja –aken on suur väärtus. Vanasti pidi meistri puutöö vastu pidama pikka aega, seega on ka kahjustunud ukse või akna puhul kõige kindlam, ilusam ja lõppkokkuvõttes säästlikum lahendus parandada-proteesida vaid kannatada saanud koht ja hoida võimalikult palju alles kõike vana – mitte ainult uksi-aknaid, vaid ka käepidemeid, kinnitushaake, kremoone ning isegi aknakitti. Vana aknaklaas võib olla ebatasase pinnaga, kuid just see eripära annab kordumatu ja majale iseloomuliku väljanägemise, mille kõrval iga uus sile klaas mõjub tuimana.
Aeg ja inimesed on kulutanud vanad põrandad ebatasasteks. Ümberehituste tulemusena võivad põrandad olla eri tasapindadel ja põrandakattematerjal ruumi eri osades olla isesugune. Trepp võib olla tänapäevastega võrreldes palju kitsam, harjumatu astmekõrgusega ning lohku kulunud astmetega.
Kui soovid tingimata põrandakatet muuta, kaalu alustuseks vana põranda säilitamist ja uue pealeehitamist nii, et algne põrand säiluks selle all kahjustamata. Nii hoiad vana põranda alles tulevastele põlvedele.
Kui tervisekaitse ja tuleohutusreeglite eesmärgiks on tagada inimestele ohutud elutingimused, siis ajaloolistes majades tuleb tagada lisaks veel hoone ajaloolise- ja kultuuriväärtuse säilimine.
Vanade hoonete tulepüsivust ei saa tõsta paksude kemikaalikihtide lisamisega, vaid hoolikalt kõiki üldkehtivaid tuleohutusreegleid järgides ning elektrisüsteemi turvalisusenõudeid täites. Kui hoonele on juba mõnel ajalooperioodil üritatud tulepüsivust või mürakindlust täiendava isolatsiooni abil lisada, siis hoidu selle omavolilisest eemaldamisest.
Korras ja regulaarselt puhastatud korsten on vana maja kõige tõhusam kindlustuspoliis.
Esmalt tuleb täpselt kindlaks teha kahjuri liik ja tema käitumisharjumused. Võib selguda, et tegemist polegi ohtliku „allüürilisega“.
Keemiarünnak annab vaid ajutise tulemuse ning mõjub ohtlikult nii inimesele kui ka majale. Palju tõhusam on võidelda kahjuri vastu traditsioonilisel moel: hiirte vastu aitavad kassid, prussakate vastu veele ja toidule ligipääsu sulgemine ning koide vastu tuulutamine ning päikesevalgus.
Käsiraamat kirikute igapäevase hooldusega seotud inimestele. Väljaande läbiv mõte on, et kogudustel endil on võimalik väga palju ära teha oma hoonete ja varade korrashoiuks ning sageli tagab väike igapäevane hool selle, et kulukaid ja keerulisi konserveerimis- ja restaureerimistöid ei olegi vaja ette võtta. Samas õpetatakse ära tundma olukordi, mil kindlasti on vaja otsida abi spetsialistilt.
Viimati uuendatud 09.02.2024
