Arheoloogiliste asulakohtade andmete korrastamise menetlus
Tutvu eelnõuga ja uuri kaardirakendust
Kaardil on kuvatud olemasolevad mälestised (kollased alad) ja nende kaitsevööndid (sinine viirutus), kavandatud muutused (roosad alad – parand. 02.07.2026) ning alad, mis edaspidi mälestiste koosseisu hõlmatakse (helerohelised alad). Kaardikihte on võimalik sisse-välja lülitada rakenduse paremal üleval nurgas oleva nupu „Kaardikihid“ abil. Teile huvipakkuva kinnistu leiab kiiresti otsinguriba kasutades. Kuna andmemahud on suured, võib kaardi laadimine võtta veidi aega.
Menetlusega hõlmatud kinnistud ja kavandatavad muudatused on ära toodud ka siin.- 03.07.2026 – eelnõu tutvustamine menetlusosalistele
- 06.08.2026 kl 13.00 – infotund huvilistele (Teamsi liitumislink)
- 14.08.2026 – eelnõule seisukohtade ja arvamuste esitamise tähtaeg ([email protected])
- Mälestisteks olemise muutmise ja lõpetamise otsustab valdkonna eest vastutav minister. Hinnanguliselt edastab muinsuskaitseamet materjalid menetluse jätkamiseks kultuuriministeeriumile sügisel 2026.
Kavandatud muudatuste ülevaade
Menetlus hõlmab kümmet asulakohta, mille andmeid on kavandatud muuta järgmiselt:
Mälestistel Asulakohad (registri nr-d 2590, 2593, 2595, 2598 ja 2628) ei ole edaspidi leevendusena nõutav Muinsuskaitseameti tööde tegemist luba kuni 50 cm sügavustel ehitus-, kaeve- ja muude pinnase teisaldamise või juurdeveoga seotud töödel. Leevendus ei kohaldu, kui alal paikneb teine mälestis, mille kaitse õigusakt sätestab teisiti.
Taust
Tänapäevase Tallinna vanalinna alal ja selle lähiümbruses on teatud inimasustus olnud olemas juba kiviajal ja ka muinasaja hilisematel perioodidel, seda eriti nagu viimase paarikümne aasta arheoloogilised uuringud on näidanud, vanalinna lõunaküljel Pärnu maantee suunal. Samas Lääne-Euroopa ja täpsemalt Hansa kultuuriruumiga seonduva keskaegse linna areng sai alguse 13. sajandil. Mitmesaja aasta vältel kujundati välja linnakindlustuste tagused eeslinnaalad. Need ei olnud algselt sellised ühtlase tihedusega täis ehitatud asumid, nagu me oleme harjunud hilisemate 19.-20. sajandi puiteeslinnade puhul, vaid kujutasid endast kompaktsemaid asustustuumikuid või piki linnaväravaisse suunduvaid teid välja venitatud asustusalasid, mille vahele jäid väiksema asustustihedusega piirkonnad. Samuti ei saa mainimata jätta väljaspool kindlustatud linnasüdant paiknenud keskaegse linna toimimisega seotud üksikobjekte, nagu kalmistud, aiamaad ja prügi ladustamise kohad.
Üldiselt võime öelda, et Tallinna vanemad ajaloolised eeslinnad kui selgelt ruumiliselt piiritletud nähtus tekivad siis, kui linna keskne osa ümbritsetakse kaitseehitistega (u 1260–1310 paiku) ja lakkavad sellisena olemast, kui Tallinn pole enam kindluslinn (Krimmi sõja järel u 1860 paiku). Põhiliselt alates 1990. aastate teisel poolel alanud süstemaatilisem linnaarheoloogiline uurimistöö ja võimalus avada seoses uusehitistega vanalinna ümbruses suuremaid kaevandeid on väga palju parandanud ja muutnud arheoloogide arusaama Tallinna vanalinna ümbritsevate alade tähendusest linna asustuse arengus. Samas, arheoloogiline kultuurkiht on kiiresti kaduv ressurss, millega tuleb ümber käia vastutustundlikult, sest palju rohkem kui see pisku, mille arheoloogid saavad praegu läbi uurida, on varasemalt (eriti 20. sajandil, eriti nõukogude perioodil) seoses erinevate ehitustöödega ilma igasuguste uuringuteta kultuurkihti eemaldatud. Õigupoolest ongi võimalused ulatuslikumateks uuringuteks vanalinna lähiümbruses juba ammendumas.
Võrreldes teiste Eesti keskaegsete linnadega, oli Tallinna eeslinnade ala tähelepanuväärselt suur. Arheoloogilised leiud näitavad, et sealne asustustihedus kasvas juba 14. sajandil ja intensiivne järjepidev areng jätkus kuni Liivi sõjani 16. sajandi keskel. Tuleb rõhutada, et kogu keskajast puuduvad meil linnaplaanid ja tollased kirjalikud allikad kajastavad põhiliselt erinevaid juriidilisi nüansse, mida konkreetsete eeslinnaalade tegeliku ruumilise arenguga on mõneti raske kokku viia Esimesed eeslinna üldist tänavavõrku ja osalt ka krundistruktuuri (kuid mitte veel hoonestust ega maakasutust!) kujutavad plaanid pärinevad alles Rootsi aja lõpust, 17. sajandi viimastest kümnenditest, kajastades eeslinnade Liivi sõja järgset taassündi. Arheoloogia kui uurimismeetodi olulisust Tallinna ajalooliste eeslinnade varasema arenguloo selgitamisel rõhutab veelgi asjaolu, et erinevalt vanalinnast ei ole Põhjasõja eelsetest Tallinna eeslinnadest füüsilist substantsi linnaruumis nähaolevalt säilinud ja kohati on palju muutunud isegi tänavavõrk. Väljaspool vanalinna elas eeskätt lihtsam rahvas ja samas olid seal ka jõukate linnakruntide omanike aiamaakrundid. Kultuurkiht on tekkinud vanalinna ümbruses osalt kohaliku elutegevuse tulemusel ja osalt on sinna sattunud vanalinna jäätmeaukudest-käimlatest isegi üsna elitaarset kraami (meenutagem Jahu tänava 15. sajandi lõpu prügila uskumatult rikkalikku palverännumärkide kollektsiooni).
Tallinna vanalinna ümbruses leidus eripalgelisi eeslinnu. Krunditud ja osaliselt hoonestatud eeslinnad paiknesid ennekõike ajalooliste maanteede ääres. Üks väiksem, aga sellevõrra tihedam asundus oli kujunenud keskaja alguseks ajaloolise Härjapea jõe alamjooksul Jaani seegi ja kivisilla lähistele. Olulisemate teede äärest on arheoloogid leidnud kapitaalsemate, kivist vundamentide või poolkeldritega ja paekivist põrandatega hoonepõhju. Valdav osa eeslinnade hoonestusest oli siiski puidust ja aldis hävima. Kalamaja piirkonna asutus sai alguse sadama läheduses tänapäevase Kalaranna alal, kus paiknesid kalurionnid, aidad, laoplatsid ja muuhulgas teadaolevalt ka arvukalt kõrtse. Järkjärgult asustus laienes ning eeslinnadesse hakati rajama eluhooneid. Suure osa eeslinna kinnistutest moodustasid arvatavasti aiamaakrundid ja nendega seotud infrastruktuur (nt teed, kraavid, kalatiigid, piirdeaiad, sarad jms). Lisaks on teada mitmeid olulisi üksikobjekte, näiteks ajaloolisel Härjapea jõel paiknesid veskid, ning Tallinna eeslinnade aladel olid mitmeid kabeleid kalmistutega, mis hävinesid 16. sajandil seoses kindlustustööde ja sõjategevusega. Rootsi ajal rajati Kalamajas üha enam kodanike suvemaju ja kõrtse ning alguse sai tööstuslik tootmine Härjapea jõe veskites (sh paberi-, püssirohu-, vase-, sae-, nahaparkimis- ja vanutusveskid). Omaette nähtus olid õiguslikult Toompea juurde kuulunud eeslinnad Tõnismäe ning Kassisaba-Kelmiküla piirkonnas, millest teame seni tõttöelda üsna vähe.
Menetlusest
Muinsuskaitseamet on algatanud kümne Tallinna vanalinna alal ja ümbruses asuvate kultuurimälestiseks tunnistatud asulakohtade muutmise ja lõpetamise menetluse. Praegused arheoloogiamälestiste alad on algselt kaitse alla võetud 1970. ja 1980. aastatel lähtudes tollasest teadmiste seisust. Eesti Vabariigi iseseisvuse taastamisel võeti senised mälestised üle ilma muudatusteta meie uude riiklikku kultuurimälestiste nimekirja. Viimastel aastakümnetel tehtud arheoloogilised uuringud on aga märkimisväärselt rikastanud meie teadmisi kunagiste eeslinna alade tegelikust ulatusest ja piirkondades säilinud arheoloogilise kultuurkihi iseloomust. Selgus, et mõned arheoloogiliselt väga olulised piirkonnad on varem jäänud kaitse alt välja, näiteks Roosikrantsi tänava ja Estonia puiestee piirkonnas. Selline olukord võib tuua kaasa hindamatu tähtsusega kultuurkihi hävimise ilma sellest saadavat teaduslikku teavet talletamata. Teisalt on mõnes piirkonnas senine arheoloogiliselt kaitstav ala selgelt liialt suur, kuna huvipakkuv kultuurkiht kas puudub või on väga tagasihoidlik (nt Kalamaja, Kassisaba, Juhkentali kaugemad osad). Samuti on segadusttekitav olukord, kus erinevad arheoloogilised kaitsealad ja nende kaitsevööndid kohati kahe- või kolmekordselt kattuvad. Võimalikult selgete ja hästi põhjendatud piiridega kaardile kantud arheoloogiamälestised on nii ühiskonna kui ka omanike ja üldise õigusselguse huvides ning aitavad kasutada otstarbekalt haldusressurssi.
Arheoloogiamälestise ala ei mõjuta omanike igapäevaelu, kes kasutavad oma kinnisvara senisel viisil ega tee kaevetöid, mis ulatuvad sügavamale kui pool meetrit. Arheoloogiamälestise olemasolu ei takista ka suuremat ehitamist ja sügavamaid kaevetöid, aga arvestada tuleb arheoloogilise uuringu vajadusega sõltuvalt tööde asukohast ja kavandatud tegevusest. Seejuures arheoloogilised uuringud ei tähenda alati mahukaid arheoloogilisi kaevamisi, kuna sageli piisab arheoloogilisest jälgimisest. Selleks, et vältida töömahukate arheoloogiliste kaevamiste vajaduse selgumist alles ehitustööde ajal, on sageli vaja teha piisava ajavaruga enne ehitust arheoloogiline eeluuring (st proovišurfide kaevamine). Kui vanalinnas ja kindlustusvööndis on sagedane, et isegi hoonestamata aladel leitakse maapinnast seni teadmata säilitamisväärseid kiviehitiste jäänuseid, siis eeslinna tingimustes on sellised juhud väga haruldased (näiteks keskaegne linna veekanal või Jaani seegi hoonestus). Arheoloogiliste uuringute aruanded on Kultuurimälestiste registri kaudu kättesaadavad kõigile ja esemeleiud jõuavad Tallinna Ülikooli arheoloogia teaduskogusse.
Toetudes suuresti vahemikus 2018–2020 valminud eksperdihinnangutele ning arvestades ka viimaste aastate uuringute tulemusi, kavandab Muinsuskaitseamet muuta Tallinna vanalinna ja ajalooliste eeslinnaalade asulakohtade piire nii, et mälestised vastaksid arheoloogiliselt väärtusliku muinas-, kesk- ja varauusaegse (täpsemalt kuni u 1710) kultuurkihi tegelikule levikule. Kui hetkel kümne mälestiste alad ja neid ümbritsevad kaitsevööndid hõlmavad ligikaudu 437 ha suuruse ala, siis peale muudatuste tegemist on riikliku kaitse all asulakohtadena edasi kuus mälestist, mis kokku hõlmavad umbes 296 ha suuruse maa-ala.
6. augustil kl 13.00 toimub infotund, kus räägitakse lähemalt Tallinna vanalinna ümbritsevate asulakohtade ajaloost ja tutvustatakse eelnõud, menetluse protsessi ja planeeritavaid piiranguid ning leevendusi. Loomulikult saab küsida ka täpsustavaid küsimusi.
Koosoleku ID: 374 043 025 658 131
Pääsukood: KT6R2zw9
Peale eelnõuga tutvumist, on omanikel õigus oma arvamust avaldada. Tagasisidet ootame kuni 14. augustini (k.a) e-posti teel aadressile [email protected].
Lisainfo
| Nimetus | Ametinimetus | Üksus | Telefon | E-posti aadress |
|---|---|---|---|---|
| Liivi Varul | kaitsekorralduse spetsialist | Arheoloogiapärandi osakond |
5302 6912 |
[email protected] |
Seotud viited
Viimati uuendatud 03.07.2026
