Muinsuskaitseameti peadirektori Marilin Mihkelsoni sõnul on sellised rahvusvahelised seminarid väga olulised, kuna loovad platvormi, kus erinevad riigid saavad jagada oma kogemusi ja arutleda olulistel kultuuripärandi küsimustel. "Kultuuripärandi kaitsmine ja väärtustamine on igal tasandil keeruline ülesanne, eriti kui tegemist on piirkondadega, kus ajaloolised ja looduskeskkonnaga seotud väärtused tihti põrkuvad. Läänemere piirkonna riikide ekspertide kogemus aitab meil leida uusi lahendusi ja tugevdada koostööd," lisas Mihkelson.
„Kirde-Eesti ei ole ainult piiriala, vaid kultuuriaare, mille rikkus peitub kihilises ajaloos, kus põimuvad Ontika paekaljude ilu, Kreenholmi tööstusarhitektuuri hõng ja klassikalised Sillamäe alleed. Läänemeremaade Kultuuripärandi Nõukogu ekspertide kohalolek aitab esile tuua piirkonna mitmekihilist erilisust, mis väärib säilitamist ja hoidmist nii täna, kui ka tulevikus,“ selgitas Läänemeremaade kultuuripärandi komitee juht Maili Roio.
Seminari keskmes on kolme aktuaalse teema arutamine, mis puudutavad kultuuripärandi väärtustamist ja kaitset Läänemere piirkonnas. 7. mail toimub Narva raekojas põhjalik arutelu järgmistel teemadel:
- Kultuuriväärtuslikud hüdroehitised ja keskkonnakaitse – arutelu keskendub väärtuste konfliktile, mis tekib kultuuripärandi ja looduskaitse vahel, tutvustades Kunda hüdroelektrijaama näitel, kuidas mõista ja lahendada neid keerulisi küsimusi.
- Nõukogude/sotsialistliku sümboolika koht avalikus ruumis – eksperdid arutavad, kuidas Läänemere riigid on käsitlenud ideoloogiliselt laetud pärandit ja milline on selle tähendus tänapäeva identiteedi kujundamise kontekstis.
- Tööstuspärandi tulevik – fookuses on Kreenholmi Manufaktuuri kui tööstusmälestise tulevik. Arutletakse parimate praktikateni jõudmise üle tööstuspärandi taaselustamisel väiksemates linnades, sh Ida-Virumaal.
Kohtumise jooksul vahetatakse kogemusi ja otsitakse tasakaalu erinevate väärtuste vahel, samas tutvustatakse Ida-Virumaa unikaalset tööstus- ja kultuurimaastikku. Seminari raames külastatakse Kunda tammi, Sillamäed, Kreenholmi manufaktuuri, Joala linnaosa, Narva Veneetsiat ja Aidu karjääri, et näidata rahvusvahelistele ekspertidele, kuidas piirkonna ajalugu ja kultuuripärand on omavahel seotud.
Eesti Läänemeremaade Nõukogu eesistumine 2024-2025
Läänemeremaade Nõukogu tööd juhib igal aastal roteeruv eesistujariik. Alates 1. juulist 2024 kuni 30. juunini 2025 on LMN-i eesistuja Eesti.
Eesti lähtub LMN-i eesistumisel järjepidevusest ja jätkame eelnevate eesistumiste ajal toimunud tegevuste edasiviimist. Arvestades Läänemere piirkonna julgeolekukeskkonna muutlikkust on Eesti eesistumise läbivateks teemadeks vastupanuvõime ja jätkusuutlikkus.
Eesti Läänemeremaade Nõukogu eesistumise prioriteetide kokkuvõte on allalaetav siit.
Läänemeremaade Kultuuripärandi Nõukogu (BRHC) Kirde-Eesti külastus, mai 2025
