Uuringute käigus rajatakse kaevandeid, kuid info saamiseks mineviku kohta kasutatakse ka mittesekkuvaid lahendusi (nt geofüüsikalised uuringud) ning oluline osa on ka kaevamistelt saadud info pärastine analüüs. Metoodiliselt ei erine probleemkaevamised päästekaevamistest ehk uuringutest, mis määratakse mälestisel toimuvate ehitus- või kaevetööde tõttu, samamoodi on oluline kaevamistega lõhutava kultuurkihi täpne kirjeldamine, mõõdistamine, pildistamine ja proovide võtmine, kuid arheoloog saab süvenenumalt lähtuda uurimisküsimusest ning sellega põhjalikumalt tegeleda. Sel aastal esitati Muinsuskaitseametile 17 probleemkaevamiste kava.
Käesolev aasta on silmapaistev linnuste uurimise osas – Heiki Valk (TÜ) uurib sel aastal mitmeid linnuseid Saare-, Lääne- ja Tartumaal. Suur osa linnuste kaevamisi on sel aastal koondunud Läänemaale, kus toimuvad paralleelselt uuringud Leedi Hallmäel ja Palivere linnamäel, et teha kindlaks nende kasutusaeg. Leedi Hallimäel avatakse selleks eelmise aasta kaevandid ja uuritakse edasi linnuse õuel avastatud hoonet ja võimalikku valli kivivaret. Linnuse kasutusaega üritatakse kindlaks teha ka Läänemaal Kullamaa Rohumäe linnustel. Saaremaal Kärla Lihulinnas on plaan teha suur kaevand röövdetektoristide poolt rüüstatud alale, et teha kindlaks kas ja mil määral on seal kultuurkiht säilinud ja kas ehk leidub ka söestunud konstruktsioone. Lisaks toimuvad pisteliselt väiksemad kaevamised veel mitmel linnusel.
Marika Mägi (SA Osiliana) jätkab töid Saaremaal Pöide maalinnal, kus testitakse hüpoteese linnuse kasutusaja ja võimalike ehitiste kohta. Kaevamiste planeerimisel on suureks abiks olnud varasemalt tehtud georadariuuringud.
Ragnar Saage ja Kristo Siig (TÜ) juhatavad uuringud Ida-Virumaal Alulinnas, kus on plaan linnuse õuel ja otsavallil avada kaevandid, kuhu võib sisse jääda ka hooneid. Selle tulemusena loodetakse saada teada linnuse vanus ja otsida rauatööga seotud jälgi.
Hiiumaal kaevatakse Aivar Kriiska (TÜ) juhatamisel rahvusvahelise meeskonnaga kivikalme „Tuulingualuse kalmavare“ juurest leitud pronksiaegset asulakohta. Tööd käigus loodetakse leida säilinud kultuurkihi laike ja materjali asulakoha dateerimiseks. Lisaks jätkub meeskonnal tööd ka Saaremaal, Naakamäe kiviaegsel asulakohal, kus on plaanis eelmisel aastal (mälestise rikkumise ülevaatusel) avastatud tulease arheoloogiliste meetoditega avada ja dokumenteerida.
Sel aastal jõuavad lõpule ka mitmed pikaajalised teaduskaevamised. Nendest üks on Heikki Pautsi (TLÜ) juhatatud tööd Ahli kivikalmel Läänemaal, kus on plaan otsida üle kalmekivistiku piir ja ala heakorrastamine. Anton Pärn (SA Haapsalu ja Läänemaa Muuseumid) lõpetab samuti töid Saastna kabeli varel, kus viiakse algkabeli lõuna- ja läänemüüritsoonis läbi ehitusarheoloogilisi uuringuid eesmärgiga tulevikus kabeli müüri eksponeerida.
Teaduskaevamiste raames toimub sel aastal ka kaks õppekaevamist. Mairi Kaseorg (TÜ) juhatab töid Muhus Mäla kivikalmel, kus jätkatakse Tartu Ülikooli tudengitega vanade pinnasekuhjade sõelumist ja viiakse lõpule kalme kaevamine. Villu Kadakas (TLÜ) viib läbi ehitusarheoloogia praktikat Lääne-Virumaal Vaeküla mõisa peahoones, kus on plaan Eesti Kunstiakadeemia tudengitega avada kaevandid mõisa soklikorrusel ja välismüüri ääres.
Mõnikord tehakse kaevamisi ka uutel võimalikel muististel – näiteks Tuuli Kurisoo (TLÜ) juhatamisel käidi juba maikuus Saue vallas, kust detektoristid on aegade jooksul leidnud mitmeid esemeid, mis viitavad, et küntaval põllul võis kunagi olla kalme.
Ka Valgamaal on plaanis uuringud sarnasel põllul, kus lisaks esemetele on leitud ka inimluid. Seal toimuvad Pikne Kama ja Heiki Valgu (TÜ) juhatamisel paralleelselt kaks teaduskaevamist matmispaikades, kus üritatakse välja selgitada nende iseloom ja saada teavet Karula kõrgustiku etnokultuurilise kuuluvuse kohta muinasaja lõpul. Plaan on kahes kaevandis välja puhastada kuni 20 matust.
Suve jooksul saavad huvilised kolmel korral osa võtta Heiki Valgu korraldatud avatud kaevandite päevadest:
- 22. juuli – Leedi Hallimägi ja Palivere Vallidepealne
- 31. juuli – Kullamaa Rohumägi
- 16. august – Ringiste Ristikirikumägi
Üheks väga oluliseks suviste uuringute osaks on teaduskaevamiste kõrval ka maastikuseired ehk leired, mille käigus otsitakse maastikul uusi muistiseid. Selle aasta leired keskenduvad kas tervetele piirkondadele (Marika Mägi, SA Osiliana) või on fookus hoopis matmispaikade (Pikne Kama, TÜ) või kiviaja lõpu ja varase metalliaja asulakohtade (Aivar Kriiska, TÜ) otsimisel.
