MKA rakenduskõrgharidus- ja bakalaureuseõpe eripreemiad
Meelika Hainsoo: „Neli neitsit: rõngassõlgedest ja regilauludest inspireeritud rinnaehted“
Hainsoo ainelist ja vaimset kultuuripärandit käsitlev töö köidab oma põhjalikkuse, loovuse ja uudsusega. Autor ühendas omavahel pea kaheksa sajandit rahvapärase ehtena kantud ja mitmeid erinevaid vorme läbi teinud rõngassõle ning samaaegselt siinse piirkonna vaimset maailmapilti väljendanud regilaulud ja valmistas nende põhjal neli tänapäeva rõivastel kantavat rinnaehet. Ta on toonud sisse ka muusikalise külje, luues laulu „Meri õue all”, mis toetub regilauludele. Töö aitab elavana hoida vaimset kultuuripärandit – regilaulu ja ajaloolist ehtekunsti – ja lisab sellele uued tänapäevased väljundid.
Ekke Janisk: „Autentsus nüüdispärandis Anu Põdra näitel“
Janisk käsitleb kaasaegse kunsti konserveerimise teoreetilisi ja praktilisi väljakutseid, keskendudes kunstnik Anu Põdra kolmele teosele: Oksaaugud”, „Import- ja eksportkotid” ja „Käekott”. Töö praktiline väärtus seisneb metodoloogilistes lahendustes, mis aitavad tõlgendada ja säilitada kontekstitundlikke kaasaegseid kunstivorme, pakkudes muuseumidele ja konserveerijatele olulisi suuniseid.
Kertu Paal: „Rekonstrueeritud ajaloolise eluhoone välisilme säilimine Aegviidu, Ambla ja Järva-Jaani näitel“
Paal kaardistab Järvamaa kolme asula näitel ajalooliste hoonete välisilme muutumist ajas, rekonstrueerimislahendusi ning hindab nende arhitektuurse iseloomu säilimist. Ta analüüsib ajalooliste hoonete välisilme säilimist rekonstrueerimisprotsessides ning esitab soovitusi, kuidas tagada tänavapildi ajastutruudus ka energiaklassi tõstmise käigus. Töö aitab kaasa kohaliku miljööväärtuse hoidmisele ja sobib juhendmaterjaliks nii omavalitsustele kui ka restaureerimisprojektide teostajatele.
Riina Lii Parve: „Nõukogudeaegsed teaduskülad ja nende säilitamine“
Parve uurib teaduslinnakute arhitektuuri ja nende väärtustamist pärandina. Lähemalt on töös uuritud kolme teadusasulat sotsiaalsest ja arhitektuuriajaloolisest vaatenurgast: observatooriumi linnakut Tõraveres, limnoloogiajaama linnakut Võrtsjärve ääres ja eksperimentaalbioloogia linnakut Harkus. Kõik kolm asulat rajas Teaduste Akadeemia 1950. aastate lõpus. Autor tõstab nõukogudeaegsed teaduskülad pärandi diskursusesse ja toob esile alternatiivseid säilitamismeetmeid linnakute kultuurilise ja sotsiaalse tähtsuse rõhutamiseks, pakkudes lahendusi ajalooliste rajatiste säilitamisele.
MKA magistriõppe eripreemiad
Kateriin Ambrozevits: „Nõukogudeaegsed sisevärvid ja nende eemaldamine krohvipinnalt“
Ambrozevits keskendub nõukogudeaegsete värvikihtide eemaldamisele, töötades välja praktilised juhised, mis aitavad säilitada ajalooliste hoonete algupäraseid viimistluskihte. Autor süstematiseeris värvitüüpe sideainepõhiselt ning kaardistas värvieemaldusmeetodid, mis koos katsete kirjeldamisega on värvikihtide eemaldamisel arhitektuurirestauraatorile praktiliseks juhiseks.
Laura Liis Vilbiks: „Pärandikeskne ruumiplaneerimine kui väikelinnade uuendaja. Miljööd kujundav akupunktuur Põltsamaal“
Vilbiks väärtustab ajaloolist linnastruktuuri ja hoonestust kaasaegses linnaplaneerimises. Autor loob strateegilise pärandikeskse ruumiplaneeringu Eesti väikelinnadele ja asulatele, mida praktiseerib Põltsamaa näitel. Ta kaasab planeerimisprotsessi aktiivselt muinsuskaitse ja loob sellega kohalikule kogukonnale võimaluse panustada jätkusuutlikku disaini. Oma lähenemisviisi põhjendamisel toetub autor süvitsi pärandi hüvedele linnaruumis ning ärgitab ajaloolist keskkonda enam arvestama ja kasutama. Töös toodud põhimõtteid saab kasutada väikelinnade avaliku ruumi kujundamisel.
MKA doktoriõppe eripreemia
Gregor Taul: „Sekeldused monumentaalsusega. Monumentaal-dekoratiivkunst hilisnõukogude Eestis, Lätis ja Leedus“
Taul analüüsib hilisnõukogude aja monumentaal-dekoratiivkunsti Eestis, Lätis ja Leedus, selle tootmist ja toimimist. Autor käsitleb teoseid, millel on erinev ideoloogiline suunitlus ja kunstiline kvaliteet. Ta analüüsib monumentaal-dekoratiivkunstivormi ideoloogilisi ja sotsiaalseid tähendusi ning pakub kriitilist raamistikku, mis aitab avalikku kunsti väärtustada ja pärandina säilitada ka tulevikus.
Muinsuskaitseamet tänab kõiki konkursil osalenud autoreid ja nende juhendajaid ning loodab, et nende tööd inspireerivad uusi algatusi Eesti kultuuripärandi kaitsel ja uurimisel.
Muinsuskaitseamet annab Eesti Teadusagentuuri korraldatava üliõpilaste teadustööde riikliku konkursi raames eripreemiad välja alates 2019. aastast. Eripreemiate andmise eesmärk on motiveerida üliõpilasi tegelema kultuuripärandi valdkonna teemadega, aidates sellega kaasa Eesti kultuuripärandi säilitamisele ja arendamisele. Konkurssi korraldab Eesti Teadusagentuur koostöös Haridus- ja Teadusministeeriumiga.
