Muinsuskaitsepäevadel pakuvad kümned päranditegijad üle Eesti võimalust nii ainelise kui ka vaimse pärandiga lähemalt tutvust teha. Kolmepäevase pärandifestivali jooksul avavad oma uksed külalistele näiteks kultuuriväärtuslikes hoonetes tegutsevad asutused ja eraisikud, muuseumid pakuvad sisukaid loenguid ja ekskursioone, raamatukogud vahvaid töötube ja mänge lastele. Pühendunud kultuuripärandiga tegelejaid, kes panustavad pärandifestivalil mõne erilise teadmise, oskuse või vaatepildi avalikkusele kättesaadavaks tegemisse, on Eestis sadu.
Tänavused Muinsuskaitsepäevad kannavad pealkirja „Hoiame ühendust“. See mitmetähenduslik sõnapaar on tuletatud üle-euroopaliste muinsuskaitsepäevade (European Heritage Days) teemast, milleks on sel aastal kõik transpordi, teede, side, ühenduste ja võrgustikega seonduv. Ühenduse hoidmine viitab võrgustikutegevusele ja ühenduses olemisele, aga ka ajalooliste teede ja radade hoidmise vajadusele nii nende füüsilises vormis kui ka ühiskonna arengule kaasa aitavas tähenduses.
"Aina olulisem on kokku hoida ja kokku saada. Meid ühendavad füüsilised teed ja rajad, aga veelgi rohkem ühendab meid ühine kultuuripärand, millega tutvumiseks avanevad nädalavahetusel ainulaadsed võimalused," sõnas Muinsuskaitseameti peadirektor Marilin Mihkelson.
Muinsuskaitsepäevad on kord aastas toimuv festival, mille keskmes on meid igapäevaselt ümbritsev rikas ja mitmekesine kultuuripärand. Euroopa Nõukogu ja Euroopa Komisjoni ellu kutsutud ühisalgatus European Heritage Days koondab iga-aastaselt ühise katusteema alla pärandisündmusi üle Euroopa. Eestis sai Muinsuskaitsepäevade traditsioon alguse 1993. aastal Eesti Muinsuskaitse Seltsi eestvedamisel. Alates 2015. aastast koordineerib Eestis Muinsuskaitsepäevi Muinsuskaitseamet.
Muinsuskaitsepäevade kava: www.muinsuskaitsepaevad.ee/kava
Ürituste kohta saab lisainfot ka ürituse Facebooki lehelt
