Autorid: muinsuskaitseameti ehituspärandi osakonna juhataja Anita Staub ja insener-nõunik Üllar Alev.
Pärnul on üleujutustega valus varasem kogemus. Paarkümmend aastat tagasi tabanud suure talvetormi ajal said üleujutuse tõttu kannatada paljud Pärnu ajaloolised hooned, sealhulgas muinsuskaitsealal. Mitme hoone kahjustused osutusid sedavõrd tõsiseks, et need on tulnud hiljem ulatuslikult rekonstrueerida. Nii mõnelgi juhul süvendas kahjustusi see, et märgunud konstruktsioonid ei saanud pärast üleujutust piisavalt hästi välja kuivada ning niiskus jäi pikaks ajaks konstruktsioonidesse. See kogemus näitab, et üleujutuse tegelik mõju hoonele ei pruugi olla nähtav kohe pärast vee taandumist. Niiskuskahjustused võivad avalduda alles kuude või isegi aastate jooksul. Seepärast on ajaloolise hoone puhul pärast üleujutust üks olulisemaid ülesandeid tagada märgunud konstruktsioonide teadlik ja kontrollitud väljakuivamine.
Esmalt tuleb vesi välja saada
Esmalt tuleb eemaldada hoonest seisev vesi, märgunud mööbel ja muu lahtine sisustus, mis takistab hoone kuivamist. Seejärel tuleb võimalikult kiiresti tagada ruumides hea õhuvahetus, et märgunud konstruktsioonid saaksid hakata kuivama. Oluline on mõista, et kuigi puit, krohv, müüritis ja muud ehitusmaterjalid võisid veega kokku puutuda mõne ööpäeva, võtab nende kuivamine oluliselt kauem aega. Paksud müüritised, palkseinad, põrandakonstruktsioonid ja täidised võivad sisaldada liigniiskust veel kuid. Täielik kuivamine üleujutuseelse niiskustasemeni võib mõnel juhul võtta isegi aasta või kauem.
Seetõttu ei tasu lasta end petta sellest, et seina või põranda pind tundub juba kuiv.
Kõige suurem vaenlane on ummuksis märg konstruktsioon
Püsivate kahjustuste vältimiseks on väga oluline õhu liikumine. Niiskus koos vähese õhuvahetusega loob soodsad tingimused hallituse, puidumädanike ja teiste seenkahjustuste tekkeks.
Pärast vee eemaldamist tuleb tagada ruumides hea õhuvahetus. Kui ilmastikuolud seda võimaldavad, saab kasutada loomulikku risttuulutust: avada hoone eri külgedel aknaid ja uksi ning hoida avatuna ka ruumidevahelised uksed.
Kuivamist toetab mõõdukas kütmine. Soojemas ruumis toimub aurustumine kiiremini, kuid ajaloolist hoonet ei tohiks hakata järsult ja väga kõrge temperatuuriga kuivatama. Liiga kiire kuivamine võib kahjustada ajaloolisi materjale, põhjustades näiteks puidu lõhenemist ning krohvi- ja viimistluskihtide irdumist.
Vajadusel võib kasutada ventilaatoreid ja õhukuivateid, kuid nende kasutamisel tuleb jälgida konstruktsioonide seisundit ja kuivamise tempot. Väärtuslike ajalooliste interjööride, puitdetailide, maalingute või muude tundlike viimistluskihtide puhul tasub enne intensiivse kuivatamise alustamist nõu pidada spetsialistiga.
Märgunud konstruktsioone ei tohi liiga kiiresti kinni katta
Üleujutuse järel on eriti oluline vältida kiusatust kahjustatud ruumid kiiresti „korda teha“. Niiske konstruktsiooni katmine uue viimistluse, soojustuse või muu kihiga võib niiskuse konstruktsiooni sisse sulgeda ning luua soodsad tingimused hallituse ja seenkahjustuste tekkeks.
Täidisega põrandate ja seinte puhul tuleb hinnata, kas konstruktsioon vajab osalist avamist. Saepuru, vill ja muud vett imavad täitematerjalid võivad kuivada väga aeglaselt ning märgununa vajuda või saada hallitus- ja seenkahjustusi.
See ei tähenda siiski, et ajaloolises hoones tuleks märgunud konstruktsioonid automaatselt välja lõhkuda. Esmalt tuleb hinnata, mis on tegelikult kahjustunud ja mida on võimalik säilitada. Ajalooline puit, põrandalauad, uksed, piirdeliistud, krohv ja muud ehitusdetailid võivad ka pärast märgumist olla täiesti päästetavad.
Muinsuskaitse seisukohalt on oluline põhimõte: ära eemalda vana materjali enne, kui on selge, et seda ei ole võimalik säilitada.
Ahjud ja pliidid vajavad samuti aega
Ahiküttega majades võib pärast esmast kuivamist regulaarne kütmine kuivamisele kaasa aidata. Vettinud ahju, pliiti või korstnat ei tohi aga kohe intensiivselt kütma hakata. Märgunud müüritise kiire kuumutamine võib põhjustada pragusid ja muid kahjustusi.
Küttekolde seisukorda tuleks enne kasutamist kontrollida ning alustada kütmist ettevaatlikult ja järk-järgult. Kõige paremini toimib mõõduka kütmise ja hea õhuvahetuse kombinatsioon.
Kuivamist tuleb mõõta, mitte oletada
Akendele tekkiv kondensaat annab märku, et ruumides on endiselt palju niiskust, kuid selle kadumine ei tähenda veel, et konstruktsioonid oleksid kuivad. Ka pealtnäha kuiva pinna taga võib materjal sisaldada veel märkimisväärselt niiskust.
Seetõttu on suurema üleujutuskahjustuse korral mõistlik jälgida konstruktsioonide kuivamist regulaarsete niiskusmõõtmistega. Mõõtmisi tasub teha samades kohtades ja teatud ajavahemike järel, et oleks võimalik hinnata, kas niiskustase tegelikult langeb.
Eriti oluline on konstruktsioonide niiskust kontrollida enne põrandate, seinte ja teiste konstruktsioonide uuesti sulgemist, soojustamist või viimistlemist. Nii saab vältida olukorda, kus pealtnäha kuivanud konstruktsiooni sisse jääb niiskus, mis hakkab hiljem kahjustusi põhjustama.
Kui märgunud on ajaloolise hoone põrandad, palk- või puitkonstruktsioonid, krohv, ahjud, väärtuslikud siseviimistlused või muud ajaloolised detailid, tasub enne suuremate tööde alustamist konsulteerida Muinsuskaitseameti nõuniku või vastava ala spetsialistiga.
Vana maja elab üleujutuse üle – kui tal lastakse kuivada
Ajaloolised hooned ja traditsioonilised materjalid on sageli märksa vastupidavamad, kui esmapilgul arvata võiks. Ühekordne märgumine ei tähenda veel, et vana puit, krohv või müüritis oleks hävinud.
Suuremad probleemid tekivad siis, kui niiskus jääb pikaks ajaks konstruktsioonidesse, märjad kihid ehitatakse liiga kiiresti kinni või hakatakse ajaloolisi materjale ilma nende seisundit hindamata eemaldama. Seetõttu tasub pärast üleujutust remontimisega mitte kiirustada.
Pärnu 2005. aasta jaanuaritormi kogemus tuletab meelde, et üleujutuse tagajärgedega tegelemine ei lõpe vee taandumisega. Õigesti ja õigel ajal tegutsedes saab vähendada niiskusest põhjustatud pikaajalisi kahjustusi ning säilitada ka tugevalt märgunud ajaloolise hoone väärtuslikke konstruktsioone ja detaile.
Üleujutuse järel tegutsemise ABC
A – aja vesi välja ja õhk liikuma. Eemalda seisev vesi ning taga ruumides pidev õhuvahetus.
B – küta mõõdukalt. Soojus aitab konstruktsioonidel kuivada, kuid väldi järsku ja liigset kuumutamist. Vajadusel kasuta ventilaatoreid ja õhukuivateid.
C – kontrolli kuivamist niiskust mõõtes. Mõõda niiskust regulaarselt ning ära sulge ega viimistle konstruktsioone enne, kui need on piisavalt kuivanud.
