“Õnnitlen kõiki 2026. aasta kiirendist toetuse saanud muuseume ja jään põnevusega ootama uute projektide valmimist. Sel aastal pöörati projektide puhul erilist tähelepanu sellele, et muuseumiteenused ja pärand oleksid kõigile huvilistele ligipääsetavad ja kättesaadavad. Samuti oli fookuses lastele ja peredele suunatud elamuslike näitusekeskkondade loomine. Kiirendis osalemine on muuseumidele aeganõudev ettevõtmine ja ma tänan kõiki taotlejaid, et te leidsite selleks ressursse. Soovin teile edu ja jääme ootama uusi koostööprojekte,” ütles muinsuskaitseameti muuseumivaldkonna spetsialist Mirjam Krull.
Muuseumide kiirendi 2026. aasta taotlusvooru sai taotlusi esitada 2025. aasta 1. oktoobrist kuni 17. novembrini. Taotlusvooru laekus 44 nõuetele vastavat taotlust kogusummas 2 503 386 eurot – püsinäitusi oli kokku 16, arendus- ja/või turundustegevusi soovis teha 15 muuseumi ning 13 taotlust laekus ligipääsetavuse kategoorias. Toetust sai 11 projekti ja toetuste summa oli kokku 736 652 eurot.
Toetust said neli püsinäituse projekti, mille kõikide puhul oli projekti kogumaksumus üle 65 000 euro. Ligipääsetavuse kategoorias said samuti toetust neli projekti ja arendustegevuste puhul kolm projekti. Esmakordselt pidid muuseumid kõikides projektides arvestama ligipääsetavusega, mis on oluline areng kogu muuseumivaldkonnas.
Toetust said järgnevad projektid (järjestatud toetuse suuruse järgi):
-
Eesti Meremuuseumi kavandatav vaatlussild Lennusadama kail võimaldab külalistel tutvuda kail eksponeeritud ajalooliste laevadega. Projekti tulemusel kujundatakse Lennusadama välialale kaasaegne ja terviklik ekspositsiooniala, mis pakub mitmekülgset ja võrdselt kättesaadavat külastuskogemust;
- Virumaa Muuseumid loob Palmse mõisa härjatalli näituste- ja õpikeskkonna ja jätkab külastusteekonna arendamist lähtudes Elava mõisa kontseptsioonist, mille sisu on lugusid jutustav elamuslik ja kogemuslik keskkond;
- Eesti Loodusmuuseum keskendus oma kiirendi projektis lastele ja peredele, kellele luuakse 2027. aastal avatavas uues näitusemajas kaasav, hariv ja ligipääsetav püsinäitus;
- juba selle aasta sügisel saavad Eesti Maaelumuuseumide külastajad uudistada Maaelu Uudishimu Keskuse (MUHK) uut püsinäitust „Elu algab mullast“;
- Eesti Arhitektuurimuuseumi terviklikult lahendatud välikommunikatsioon ja -ekspositsioon tõstavad muuseumi nähtavust linnaruumis, toetavad inimeste arusaama hoones paikneva muuseumi kohta ning aitavad kutsuda muuseumit külastama;
- Noorsooteater teeb oma uue rändnäitusega „Teatrinuku anatoomia“ reisiplaane nii Eestis kui ka välismaal;
- Narva Muuseumi Kunstigalerii uksed on alates 2026. aasta lõpust avatud ka liikumisraskustega külalistele, kelle jaoks ei ole muuseum täna veel ligipääsetav;
- Tartu Ülikooli muuseumis valmib lastele ja peredele suunatud innovaatiline ja teaduspõhine tegelustuba „Aju vabaduse labor“;
- Eesti Tervisemuuseum teeb suure arenguhüppe ja avab järgmisel aastal filiaali Tartus, et muuseumi populaarsed haridusprogrammid oleksid kättesaadavad ka Lõuna-Eestis;
- Tartu Mänguasjamuuseum tegeleb ligipääsetavusega, et kõikidel külastajatel oleksid võrdsed võimalused kultuuri nautida ja pärandiga tutvuda;
- SA Eesti Kunstimuuseumi projekt keskendub Kumu kunstimuuseumi ligipääsetavuslahendustele, mis on abiks kuulmis- ja nägemispuudega külastajatele.
Taotlusvooru kohta saab lähemalt lugeda Muinsuskaitseameti kodulehelt, vooru tulemuste käskkirja leiab siit.
Foto: Mirjam Krull
Foto allkiri: 2025. aasta sügisel avati muuseumide kiirendi toel Eesti jalgpalli rahvusstaadionil A. Le Coq Arenal spordimuuseumi esindus Tallinnas – elamuslik Eesti Jalgpallimuuseum. Muuseumi on ellu kutsunud Tartus tegutsev Eesti Spordi- ja Olümpiamuuseum ning loodud koostöös Eesti Jalgpalli Liidu ja Sportland Eestiga.
Lisainfo
Mirjam Krull
muuseumivaldkonna spetsialist
[email protected]
524 5186
