„Muinsuskaitse aastaraamat ilmub tänavu juba 20. korda. Selle ajaga on trükis võetud omaks ka väljaspool eriala ringkonda. See sobiks lugemiseks kõigile, kes vaatavad huviga vast restaureeritud maju või elavad kaasa maapõuest leitud aarete saatusele,“ ütles aastaraamatu toimetaja Liina Jänes.
Tänavuse trükise kaanestaariks on rüütelkonna hoone barokne laemaaling, mis on Eestis leitutest suurim ja mille kohta saab pikemalt lugeda kunsti rubriigist. Lisaks leiab sealt lood Karja kiriku keskaegsest portaalist, Anton Starkopfi valmistatud mamorskulptuurist Ambla kirikuaias, Tallinna toomkiriku tunnikellade kuldamisest ja Eesti ühe suurima mõisa - Kolga - kabeli restaureerimisest.
Arhitektuuri rubriigis saab lugeda Põltsamaa lossi hiilguse taastamisest, Knorringite aadlipalee suursugusest interjöörist Tartus, Kuressaare vanima maja ennistamisest, Tallinnas asuvast Lillepaviljonist, Purdi mõisast ja paljust muust. Üksikobjektide kõrval on fookuses ka muinsuskaitsealad, millest mitme moodustamisest möödus 2023. aastal 50 aastat. Lugeda saab ka Narva vanalinna arengutest, kus on kokku sobitatud ajalugu ja kaasaegne linnaruum.
Arheoloogia rubriigist leiab pikemat lugemist Rahkla külast leitud haruldastest graveeritud pronkskaussidest, mis olid maapõues 800 aastat. Ülevaate saab ka põnevatest leidudest Tallinna Reaalkooli staadionil, Tallinnas Vana-Kalamaja tänaval ja Tartus Toomemäel tehtud arheoloogilistelt väljakaevamistelt.
Rubriik “Sõda ja rahu” annab ülevaate nii sellest, kuidas Eesti toetab Ukraina pärandisektorit, kui ka sellest, kuidas Luhamaa piiripunktis kinni peetud Sküüdi kuld jõudis musta turu asemel tagasi oma kodumaale Ukrainasse.
2023. aastat kokku võtva aastaraamatu toimetaja on Liina Jänes, keeletoimetaja Anett Pillmann ja kujundaja Tuuli Aule. Muinsuskaitse aastaraamat on ilmunud alates 2004. aastast Muinsuskaitseameti, Eesti Kunstiakadeemia muinsuskaitse ja konserveerimise osakonna ning Tallinna Linnaplaneerimise Ameti muinsuskaitse osakonna koostöös. Aastaraamatu väljaandmist toetab Kultuurkapital.
Muinsuskaitse aastaraamatut saab mai lõpust alates soetada Eesti Arhitektuurimuuseumist ja suurematest raamatupoodidest üle Eesti.
Aastaraamatu sisukorraga saab tutvuda siin.
