Valga muinsuskaitseala lõpetamine

Muinsuskaitseamet algatas Valga linnatuumiku muinsuskaitseala lõpetamise, mälestiste kaitsevööndite kehtestamise ja arheoloogilise leiukoha määramise menetlused.

Valga muinsuskaitseala lõpetamise otsus

Vabariigi Valitsuse otsusega lõppes 22. juulil 2025 Valga linnatuumiku riiklik kaitse muinsuskaitsealana, sest muinsuskaitseala ei vasta riikliku kaitse eeldusele.

Korraldus_Valga linnatuumiku muinsuskaitsealaks olemise lõpetamine.pdf | 98.88 KB | pdf Valga_kaitsekorra_seletuskiri.pdf | 297.08 KB | pdf Valga_kaitsekorra_seletuskirja_lisa.pdf | 183.28 KB | pdf

Avalik arutelu

4. aprillil 2024, algusega kell 17.30 toimus Valga riigimajas eelnõude avalik arutelu, neile avaliku väljapaneku jooksul esitatud arvamuste ja vastuväidete ning Muinsuskaitseameti seisukohtade tutvustus. Avalik arutelu on järelvaadatav siin

Vaata lisaks:

Valga muinsuskaitseala eelnoude avaliku arutelu protokoll | 254.18 KB | pdf
Valga vanalinn. Foto Kärt Petser

Avalik väljapanek

Muinsuskaitseamet on algatanud Valga linnatuumiku muinsuskaitseala lõpetamise, mälestiste kaitsevööndite kehtestamise ja arheoloogilise leiukoha määramise menetlused.

Avalik väljapanek toimus 13. veebruarist kuni 11. märtsini 2024. Avaliku väljapaneku jooksul oli kõigil võimalik esitada selle kohta arvamusi ja vastuväiteid kirjalikult Muinsuskaitseametile e-postile [email protected] või postiaadressil Pikk 2, 10123, Tallinn. 

Valga linnatuumiku muinsuskaitseala lõpetamise eelnõu.pdf | 199.14 KB | pdf Kultuurimälestiste nimetuste muutmise ning kaitsevööndite kehtestamise eelnõu.pdf | 5.24 MB | pdf Mälestiste kaitsevööndite koondkaart_0.pdf | 4.14 MB | pdf Arheoloogilise leiukoha määramise eelnõu.pdf | 645.46 KB | pdf

Valga vanalinna muinsuskaitseala hoonestus peegeldab piirilinna arengulugu. Linnatuumik paikneb keskaegsete liikumisteede ümbruses ent tänaseni säilinud hooned on tunduvalt uuemad. Imposantne kirik ja ametihooned on ehitatud 18. sajandi lõpus ja 19. sajandi alguses. Sel perioodil oli Valga kreisi ehk maakonna keskuseks. 20. sajandi alguseks kujunes Valga oluliseks raudteede sõlmpunktiks ning sellest õitsenguajast on pärit suurlinliku ilmega elamud, avalikud ja ärihooned peatänavate ääres. Teise Maailmasõja järgse modernistliku linnaplaneerimise viljaks on ajaloolise keskuse alale kerkinud suured korterelamud, mis mõõtmete ja asetuse poolest ümbritsevaga ei suhestu.

27.02.1995 tunnistati Valga linnatuumik muinsuskaitsealaks ning kanti kultuurimälestiste registrisse nr-ga 27005.

Kesk tänava vaade 1920. – 30. aastatel. Tagaplaanil Jaani kiriku torn (mälestis reg nr 23319) ja pangahoone Kesk tn 12 (mälestis reg nr 23321). Foto: Valga Muuseum, VaM F 17.

Kontakt

Margis Sein

Valgamaa nõunik

Viimati uuendatud 22.07.2025

open graph imagesearch block image