Mõisapärandi väärtuspõhine hindamine

Mõisapärand moodustab enam kui poole Eesti ligi 5000 ehitismälestisest. Mõisakompleksid on meie kultuuriloos erakordselt olulised, sest neis põimuvad arhitektuur, maastik, ajalooline ruumikasutus, majanduslugu ning sageli ka arheoloogiline pärand. Mõisapärandi väärtuspõhise hindamise käigus luuakse mõisatega seotud ehituspärandi kaitses suurem selgus ja süsteemsus ning ühtlustatakse põhimõtted.
Saaremaa Sikassaare mõisa lõvifiguurid
Saaremaa Sikassaare mõisa lõvifiguurid. Foto: Liis Koppel

2025. aastal valminud ehitismälestiste väärtuspõhise hindamise metoodika võimaldab hinnata ehitisi võrreldaval ja süsteemsel viisil. Hindamise käigus kogutakse esmalt kokku ajalooline, arhitektuurne ja ruumiline teave ning seejärel hinnatakse hoonete väärtusi kindlate kriteeriumide alusel. 

Hindamisel kasutatakse kokku 13 kriteeriumi. Olulisemad neist on vanus, arhitektuuriväärtus, autentsus, interjööri säilivus, ajaloolise keskkonna terviklikkus, ansamblilisus, haruldus ja tüüpilisus. Lisaks hinnatakse objektide sümboolset tähendust, seoseid ajalooliste protsesside või tuntud isikutega ning tehnoloogilist uuenduslikkust. Tervikhinnangu põhjal tehakse ettepanekud kaitse jätkamise, muutmise või vajadusel lõpetamise kohta.

Esmaseid hindamistulemusi tutvustatakse igas maakonnas avalikul arutelul, misjärel saab neile tagasisidet anda. Seejärel hindamistulemused kinnitatakse ning muinsuskaitseamet alustab ametlikke menetlusi nende objektide puhul, mille riikliku kaitse jätkamine ei ole enam põhjendatud. Menetluste käigus kaasatakse nii omanikke kui ka kohalikke omavalitsusi. Lõpliku otsuse kaitse lõpetamise kohta teeb kultuuriminister. 

Mõisapärandi väärtuspõhise hindamise protsessist saab põhjaliku ülevaate 2026. aasta juunis toimunud veebinarilt.

Avalikud arutelud

Jõgeva maakonnas hinnati väärtuspõhiselt 20 mõisakompleksi 133 mälestisega, et hinnata riikliku kaitse vajadust ja muuta pärandi kaitse selgemaks ja põhjendatumaks. Jõgevamaa mõisapärandi hindamise esialgsete tulemuste avalik arutelu toimus kolmapäeval, 7. oktoobril 2026 kell 16-17.30 Puurmani Mõisakoolis (Tartu mnt 1, Puurmani, Jõgeva maakond).

Päevakava

  • Muinsuskaitseameti ülevaade muinsuskaitseameti väärtuspõhise hindamise protsessist ja Jõgevamaa hindamistulemustest
  • Jõgevamaa parkide hindamine. Sulev Nurme, PhD, maastikuarhitekt
  • Küsimused-vastused, arutelu

Koosolekut saab järelvaadata muinsuskaitseameti Youtube kanalilt.

Mõisapärandi hindamise ajajoon

  • 2025 juuni: algab hindamine Jõgeva-, Lääne-, Pärnu-, Hiiu- ja Saaremaal, kokku 438 ehitist ja lisaks pargid
  • Jõgeva-, Pärnu-, Lääne-, Hiiu- ja Saaremaa kommunikatsioon ja kaasamine alates septembrist 2026

  • 2026 mai: algab hindamine Viljandi-, Võru-, Põlva-, Valga- ja Tartumaal, kokku 697 ehitist
  • Lõuna-Eesti maakondade kaasamine ja kommunikatsioon 2027. aastal

  • 2027 veebruar: algab hindamine Järva-, Rapla- ja Harjumaal, kokku 609 ehitist
  • Järva-, Rapla- ja Harjumaa kaasamine ja kommunikatsioon 2028 esimeses pooles

  • 2028 kevad: algab hindamine Lääne- ja Ida-Virumaal, kokku 484 ehitist
  • Virumaa kaasamine ja kommunikatsioon 2028 hilissügisel

Kontakt

Hanna Selvet

kaitsekorralduse spetsialist

Katri-Liis Ennok

projektijuht

Viimati uuendatud 12.10.2026

open graph imagesearch block image