„Südantsoojendav oli näha palju huvilisi nii kohapeal kui veebi vahendusel osalemas ja väga asjalikke küsimusi esitamas. Kokkulepe, mis väärib meie mõisapärandist säilitamist, mis on see kõige-kõige, saab sündida vaid ekspertide, omanike, kogukonna ja kohaliku omavalitsuse koostöös,“ sõnas muinsuskaitseameti ehituspärandi osakonna juhataja Anita Staub.
Jõgevamaal hinnati 20 mõisakompleksi ja -parki ühtekokku 133 mälestisega. Neist veidi rohkem kui kolmandiku ehk 48 mälestise kohta teeb muinsuskaitseamet ettepaneku riiklik kaitse lõpetada.
„Jõgevamaa mõisapärand on võrreldes samal ajal hinnatud Pärnu-, Lääne-, Saare- ja Hiiumaa mõisapärandiga eriline, sest seal asub palju suuri mõisakomplekse, kus on säilinud ka palju kaitsealuseid abihooneid. Kahjuks on suur osa mälestistest kehvas või lausa avariilises seisukorras,“ rääkis muinsuskaitseameti ehituspärandi kaitsekorralduse spetsialist Hanna Selvet.
Jõgevamaa esmastele hindamistulemustele saab kuni novembri lõpuni tagasisidet anda. Seejärel hindamistulemused kinnitatakse ning muinsuskaitseamet alustab ametlikke menetlusi nende objektide puhul, mille riikliku kaitse jätkamine ei ole enam põhjendatud. Menetluste käigus kaasatakse nii omanikke kui ka kohalikke omavalitsusi. Lõpliku otsuse kaitse lõpetamise kohta teeb kultuuriminister.
Järgmisena tutvustab muinsuskaitseamet mõisapärandi väärtuspõhise hindamise esialgseid tulemusi 11. novembril Hiiumaal. Kogu info mõisapärandi väärtuspõhise hindamise protsessi kohta leiab muinsuskaitseameti kodulehelt.
